Tuesday, August 28, 2007

1. Tartu Rulluisumaraton


Esimene Tartu Rulluisumaraton sai siis pühaba maha peetud. K6psu jaoks oli see seitsmes sõit uiskudel üldse elus (eelnenud trennisõidud olid küll suht pikad: enamasti 32 km., üks kord aga koguni 47 km), esimene rulluisuvõistlus ning ka esimene katse suures pundis sõita. Üldmulje oli väga hea. Ilmataat soosis võistlejaid kuiva asfaldiga, kuid käis välja tugeva tuule piki sirglõiku, mida sõideti mõlemas suunas kaks korda. Pika distantsi stardis oli pisut alla 500 osaleja. K6ps startis üsna lõpust, viimasest stardigrupist.



Peale stardijoone ületamist hakkas kohe ümpriski korralik andmine allatuult, allamäge ja massi keskel. Mõnevõrra üllatusena koges k6ps, et uisutamine grupis on hoopis ohutum kui oli seni arvanud ja kui on näiteks maanteerattasõit grupis. Tuleb lihtsalt vaadata, et kellelegi jalgadesse ei vehi. Kui kellestki kitsamas kohas mööduda, siis tuleb anda enne hoog sisse ja veereda ilma sammuta mööda. Pundis saab ka "karusselli" sõita nagu maanteeratturid teevad, kusjuures uisutades tundus see lihtsam ja ohutum. Seal on veel selline nipp, et kui eessõitjale selga hakkad sõitma, paned talle lihtsalt käed selja peale ja läheb rahulikult edasi. Kui k6psule esimene kord selja taga sõitev naisterahvas niiviisi käed puusadele pani, siis k6ps esteks pisut ehmatas ära, et mis pull nüüd on :) Aga peatselt taipas ja hiljem kasutas ise ka edukalt seda võtet. Naisterahvaid oli sellel üritusel muide umbes pooled. Rattarallil näiteks seevastu olla meeste-naiste suhe umbes 5:1. Isegi Triinu arvas juba võistluspäeva hommikul, et äkki tuleks ka lühikest otsa sõitma (ta sai just paar nädalat tagasi uued uisud ja oli juba jõudnud kolm korda koos k6psuga sõitmas käia ka), aga lõpuks ikka ei julgenud ja enam ei saanud registreeruda nagunii. Eks k6ps ise ka seda grupisõitu rattaralli kogemuste põhjal esialgu kartis.



Allatuult ja allamäge läksid kiirused päris suureks, max. 43,5 km/h teisel ringil (esimesel ringil samas kohas 41,2 -- uisutamisel ongi huvitav see, et kui olla 10 km uisutanud, siis mitte ei hakka ära väsima vaid siis alles hakkab jalg lahti minema). Sellise kiirusega polnud k6ps päris kindlasti kunagi varem veerenud. Peale tagasipööret ja TP-d vastutuult ja ülesmäge minnes oli asi muidugi hoopis midagi muud. Siis oli palju abi reas sõitmisest ja karussellist. Kõik üksikud sõitjad tulid k6psu grupile selg ees vastu. Neile pakuti siis lahkest võimalust karusselliga liituda, mida paljud ka tegid. Sedasi sai algul väikesest grupist ajapikku suurem. Esimese ringi vastutuuleosas vedas k6ps seda rida algul päris pikalt ja see oli ikka raske küll. Siin ongi näha, kuidas k6ps, keel vestil, väikest gruppi vastu tuult veab:




Pulss läks üle 180. Samas tuules veereda oli jälle palju kergem ja sai puhata. Selliselt liikus k6ps erinevates karussellipuntides nii esimesel kui teisel ringil vastutuulelõigul. Allatuult aga oli miskipärast nii hea minna, et k6ps pani peale tagasipööret mõlemal ringil kohe paugu ja läks pundist kaugele eest ära.


K6ps kohtas sellel sõidul ka mitmeid sõpru ja tuttavaid, kellest mõnede kohta ta ei teadnudki varem, et nad rulluisutamisega ka tegelevad. Kusjuures näis, et need inimesed vaatavad k6psu ka umbes sama üllatusega pilgus. Esimesel ringil näiteks püüdis k6ps allatuules kinni eelmise grupi, milles veeres rõõmsalt kaasa k6psu vana tuttav John. John jäi k6psust maha teise ringi algul, mil k6ps eriti karmi kiirust arendas ja laskumisel ka eespoolmainitud kiiruserekordiga maha sai. Lisaks temale osales sõidus k6psu sõpradest veel näiteks paar k6psu tiimikaaslast XDream-i JIT-Team-ist. Veeremine oli tõesti hea, olgugi et k6psul olid all 80mm-sed rattad, erinevalt "päris" võistlejaist, kes tavaliselt umbes 90mm-stega sõidavad. K6ps oli kevadel just XDreami jaoks odavad (1500 EEK) uisud ostnud, kuna polnud teada, kas ja kuivõrd ta selle alaga üldse tegelema hakkab. Nüüd mõtleb juba, et ostaks varsti vingemad uisud: metallraamidega ja 90mm-ste ratastega.



Igatahes tagajärjeks sai k6ps aja 1:47, mis andis lõpuprotokollis 310. koha ja mida k6ps peab enda jaoks väga heaks tulemuseks, kuna varem oli arvanud, et alla kahe tunni vaevalt et sõidab. Emotsioonid olid ka positiivsed ja täna on k6psul hea enesetunne (millele vast aitas kaasa ka eilne massaaziskäik). Üldiselt tundub, et uisutamine on selline ala, mis ei võta keha nii läbi kui jooks või kümnevõistlus. Rajal ei näinud k6ps ka mitte ühtki kukkumist ega muud õnnetust (pärast kuulis, et mõni olla ikka olnud ka, aga mitte midagi eriti tõsist). Järgmisel aastal on k6ps kindlalt stardis nagu viis kopikat (kui just midagi tõsist vahele ei tule ja kui selle ürituse korraldamist ikka jätkatakse). Eriti aga, kui neliküritusest saab viisiküritus. Siis on k6psul jälle ehk lootust üldarvestuses esimese saja seas figureerida, mis vahepealsetel aastatel on ammu kadunud seoses rattaürituste suure osakaaluga (loe: k6psu äärmiselt nõrga rattavormiga).



Allpool ka graafikud ja väljavõtted, kus näha, kuidas k6ps seda rada läbis (klõpsa piltidele, et neid suuremalt vaadata). Kiiruse graafikult on näiteks selgelt näha, millised on alla- ja millised vastutuulelõigud ning kus laskumistel on eriti suured kiirused.




Monday, August 27, 2007

IBMi suvepäevad Peipsi ääres ja veesuusatamine


Nädalavahetusel pidas IBMi Eesti kontor järjekordlselt suvepäevi. K6psu jaoks olid need juba vist rohkem kui kümnendad. Staabiks oli seekord Voore Puhkekeskus. Reedel toimusid traditsiooniliselt ettekanded, arutelud, autasustamised ja uute meeskonnaliikmete tutvustus. Peale seda väikesed murumängud. Need algasid bingoga, kus tuli koguda etteantud loetelu teatud esemetest, mida võis asendada ka mingite muude esemetega ja punkte anti loomingulisuse eest asendamisel ja selle põhjendamisel. Sellele järgnes meeskondlik mitmevõistlus, kus tuli puhuda topsi mööda nööri, mängida maahokit, tõsta 24-kilost sangpommi ning sooritada tasakaaluharjutus kahe väikese palliga kandikul.



Mitmevõistlusele järgnes võrkpall, mis oli eriline. Seda mängiti paarides, kus iga paar hoidis enda vahel froteerätikut, millega tuli palli nii püüda kui ka visata. Käega ei tohtinud palli puudutada, samuti ei võinud pall loomulikult maha kukkuda. Kummalgi pool oli viis seesugust rätikupaari. See osutus suhteliselt geniaalseks seltskondlikuks mänguks -- polnud ei liiga keeruline ega ka liiga igav. Rahvas sai sellega mõningase proovimise järel hakkama ning läks hasardiga kaasa.



Võrkpall mängitud ja õhtusöök söödud, järgnesid filmiõhtu, kohtumine huvitava inimesega ning saun. Saunaks oli seekord suitsusaun, mida meie jaoks oli päev otsa köetud, ning k6ps andis oma kogemuste põhjal sellele hinnangu "väga hea". Kui k6ps koos Rixiga esimestena sauna läksid, oli seal nii kuum, et ei kannatanud jalga lava alumiste laudade peal hoida, rääkimata ülemiste laudade peal istumisest. Samas polnud see kuumus terav ega väljakannatamatu, vaid pigem pehme ja mõnus. Leil oli suitsusaunas ka aeglane, aga see-eest kauakestev ning võttis higi ojadena lahti. Peale sauna oli valida sooja kümblustünni, milles seltskond istus ja õlle kõrvale elavalt Eesti majanduse teemadel arutles, ja jaheda basseini vahel, kuhu osa seltskonda, k6ps kaasa arvatud, õhtupimeduses suundus.



Järgmisel hommikul kallas päris korralikult vihma. Selles sajus sõitsime hanereas Peipsi järve äärde Piirioja puhkekeskuse lähedusse, kust pidime minema järvele vesisuusatama. Sõidu ajal virutas nii kõva sahmaka vihma, et kõps pidi sisse lülitama auto klaasipuhastajate kõige kiirema käigu, mida on seni väga harva ette tulnud. Siiski paistis ees sõitva Ritso ja tema tsikli tume kogu punase tagatulega keskel pisut ähmasevõitu piirjoontega. Kohale jõudma hakates andis vihm pisut järele ja pilt läks piisavalt selgeks, et k6ps nägi kuidas Ritso kurvis tsikli käepidemete tuulekaitsmeist vett välja kallutas :) Ega tal sel sõidul vist eriti mõnus ei olnud. Aga kohale me ilusasti jõudsime ja selleks ajaks sadu enam-vähem lakkas.



Nüüd jäi üle oodata ära paat, mis pidi meid veesuusatama viima. K6ps tõmbas ühena esimestest kalipso selga ja läks järve vett ja põhja uurima. Vesi oli väga soe, kalipsot poleks eriti vaja olnudki. Taevas oli hall kuid vaheldusrikas ja päikest lubav. Tuult peaaegu ei olnud, järve pind oli üsna sile. Põhi oli kohati kivine, kohati liivane. Sügavaks läks aeglaselt: tükk aega andis sumada kuni vesi alles nabani tõusis. Siis aga läks jälle madalamaks ja liivasemaks, jälle sügavamaks ja kivisemaks, jälle madalamaks jne. Vees oli näha ka (arvatavasti) sinivetikat, mis oli juba õitsenud ja pisut vee alla vajunud.



Varsti saabus paat. K6ps kahlas vees koos esimese väikese grupiga paadini.




Ronis siis pardale, pani päästevesti selga ning paat sõitis järvele välja. Grupi mõningasel survel viskas k6ps seal esimesena suusad vette ja hüppas ise järele. Üllatus oli suur, kui k6psul juba esimesel katsel tuli veesuusatamine täitsa välja. Meeled ja lihased olid täiesti pingul, kuid k6ps tõusis ilusasti veest välja suuskadele ning püsis püsti. Varem oli k6ps seda ala proovinud ainult ühe korra ja see oli rohkem kui viis aastat tagasi. Tookord oli lainetus pisut kõrgevõitu ning mitte midagi tarka ei tulnud välja. Nüüd aga k6ps sõitis! Sirgel sõidul hakkas k6ps juba sellist enesekindlust saavutama, et kaalus varianti ühe käega nöörist lahti lasta ja sellega paadisolijaile lehvitada, kuid just siis hakkas paadimees kurvitama. Ühest sellisest kurvist pani k6ps otse, kuid jäi suuskadele ja sõitis hoo pealt edasi kuni vette vajus.



Järgmisel katsel tuli kurvitamine ka enam-vähem välja. K6ps püüdis seejuures midagi mäesuusa-kurvitehnika laadset kasutada, kuid üsna ettevaatlikult, ja see vist enam-vähem töötas. Siis aga lisas paadimees kiirust ja nüüd varsti k6ps kukkus, kusjuures veepind tundus sellise kiiruse pealt juba üllatavalt kõva, umbes nagu voodimadratsile kukuks. Räägitakse, et mingi kiiruse pealt, a la lennukist hüpates, olla veepind lausa nagu betoonsein... Igatahes selle matsuga sai k6ps vist kerge sinika selja peale, nagu ta hiljem õhtul avastas.



Aga proovida said kõik. Mõnel tuli paremini välja, mõnel mitte nii hästi. Margus näiteks sõitis pikalt istuli nii et paadis olev rahvas sai üksjagu naerda. See olevat tema sõnul täiesti mugav asend, ainult et jalgade vahelt pritsivat vett näkku. Lõpuks aga sõidutati meid kogunemiskohaks oleva väikese sauna lähedusse tagasi, kus saatsime teele järgmise grupi ning sumasime ise kaldale.




Seejärel läksime pesema ning grillilt tulevat maitsma.



Lõpeks toimus seal veel selline huvitav intsident, et sauna eesruumis, kus oli pisut saiapuru maha pudenenud ning mõneks ajaks vaikseks jäänud, ilmus välja väike hall hiir, napsas saiapuru ära ja pani sellega toanurka oma auku tagasi. Seda pani tähele Liisu, asetas hiirele uue sööda välja ning jäi ise kaameraga passima. K6ps tuli just saunast kui selle avastas, haaras esimesena ette juhtunud Lauri fotoka ning jäi samuti passima.





Aga head pilti sealt seekord siiski ei saanud.



Suusahooaeg sai niisis avatud :) Tänud kallitele kolleegidele IBMist toreda ürituse korraldamise, selle õnnestumisele kaasa aitamise ning siinsete fotode k6psule kasutata võimaldamise eest (k6ps ise seekord peale hiire muud ei pildistanud, küll aga proovis pisut videomaterjali võtta).

Palmses Siimul ja teistel külas


Nädal tagasi sai ette võetud järjekordne külaskäik Palmsesse Siimu ja tema vanemate talusse, et lapsed saaksid omavahel mängida ja et saaks veel arvatavasti peatselt lõppema hakkavat suve nautida. Seekordsed tegevused sealmail olid järgmised:


  • Batuudil hüppamine. Seda sai seekord eriti ohtralt tehtud. Mia ja Siim vedasid korduvalt k6psu endaga batuudile kaasa ning hüppasid seal kõik koos käest kinni sünkroonis väga pikka aega.

  • Vana talumaja renoveerimise käigus ühe toa põranda lammutamine. K6ps koos Siimu issiga tegid üksjagu tööd. Kõps polnudki väga ammu ehitustööga tegelenud. Kõigepealt võtsid mehed lahti seal toas viimased põrandalauad ning tõstsid need üles laka peale. Seejärel lammutasid vana ahju aluse, kühveldasid välja põranda all soojenduseks olnud saepuru, võtsid ära saepuru all olnud lauad, eemaldasid põranda tugitalad ning lõpuks kaevasid välja suurema osa põranda all vundamendi vahel olnud mullast. Sinna pidavat hiljem liiv pandama, asendatama kõige alumised pisut riknenud seinapalgid ning ehitatama uus põrand tänapäevasemate isolatsioonimaterjalidega. Siim koos naistega, st. Siimu emme, Triinu ja Miaga, olid ka samal ajal tublid ja värvisid kuuri seina.

  • Grill. Aga mis siis muud, kui ilm veel ilus selge ja suve pole enam teab kui kauaks jäänud?

  • Saun. Nagu ikka taludes kombeks, korralik maasaun puuküttega. Kui selline variant kusagil seltskonnas juba välja pakutakse, siis k6ps on enam-vähem kindlalt käsi. Pealegi veel töötegemise järel.

  • Õhtulõke ja tähtede vaatamine. Sauna vahele sai lõkke ääres istutud ja pisut juttu jõmisetud. Kui päris öö oli kätte jõudnud, lõke juba kustuma hakkas ning teised juba magama läinud, siis k6ps veel tükk aega lesis lõkke juures maas ja vaatas tähistaevast. Küll oli ikka palju tähti! Mõned liikuvad tähed ka. K6psu on tähed alati paelunud. Need on mingid müstiliselt kauged ja kättesaamatud asjad, mille üle targad mehed ja naised teoretiseerivad. Ometi igaüks näeb, et nad on olemas, ja saab aru, et seal peab midagi huvitavat toimuma.




Järgmisel päeval koduteele asudes sai veel käidud Viitna järves suplemas ning Viitna kõrtsis söömas. Viimases polnud k6ps kunagi varem käinud. Seal oli päris huvitav sisutus: oherdid, kaelkoogud, koodid kõik seinal ja puha.



Sellest üritusest paraku pilte pole, aga ta jäi muidu meelde kui väga tore üritus. Õnneks peale seda suvi siiski veel ei lõppenud.

Thursday, August 16, 2007

Nõmme Seikluspargis


K6ps, Triinu ja Mia käisid paar päeva tagasi Nõmme Seikluspargi seiklusradadel. Mia oli seal juba vana seikleja -- ta oli paar korda varem koos Triinuga vastvalminud mudilaste rajal käinud. Seekord läks ta rõõmsalt jälle sinna sel ajal, kui Triinu esimest korda suuremate inimeste radade ringile läks.









K6ps siis aitas Mial seigelda. Vahepeal aga tahtis Mia ringi joosta ning k6ps puhus veidi juttu Valdekuga, kes ehitas parajasti mudilaste rajale ilusat kollast aeda ümber. Valdek on k6psu vana tuttav kaljuronimisklubi aegadest ning temaga on k6ps kunagi koos Kaukaasias mägedeski käinud. Nüüd aga tegeleb Valdek omasõnutsi põhiliselt selle seikluspargi arendamisega.



Kui Triinul seigeldud sai, siis läksid nad Miaga sööma ja nüüd oli k6psu kord rajale minna. Esimesed kolm rada olid lihtsad ja need ronis-jooksis-hüppas k6ps üsna kiiresti läbi. Neljas oli juba huvitavam ja viies veel huvitavam. K6psul õnnestus läbi teha ka viienda raja tagumine osa, kus kõige nõudlikumad atraktsioonid on. Esimene tõsisem pähkel oli rida rippuvaid siniseid köisi, millest igaühe otsa oli kinnitatud puust ketas. Nipp oli selles, et kätega köitest kinni hoides tuli järgmine ketas kahe jalaga korraga kinni püüda, et sinna peale seisma jääda. See nõudis juba märkimisväärset jõudu ja osavust. Järgmine pähkel oli kaks rida pikkade köite otsas rippuvaid hobusejalase-taolisi esemeid, mis tuli igal sammul eraldi kinni püüda, samas kui kätega veel eelmise köie otsas kõlkusid.






See nõudis samuti parajalt jõudu ning osavust. Siis veel pikk hüpe ühelt platvomilt teisele, mille k6ps nibin-nabin sooritas, ja pikk lõpulaskumine alla tagumise värava juurde. Sellele minnes tõukas k6ps endale niisuguse hoo sisse, et sadas päris kõva prantsatusega selg ees vastu lõpus olevat sinist võrku, ei suutnud viimasest kinni haarata ning põrkas poolele teele tagasi ja jäi sinna rippuma. Õnneks tuli Triinu appi ja jooksis k6psule uue hoo sisse.



Igatahes järgmine päev andsid mõned käelihased endast märku, nagu oleks mingit uut trenni tehtud. Triinul veel eriti. Ka sellest sündmusest on k6psul fotoalbum üleval -> http://picasaweb.google.com/tanavst/NMmeSeikluspargis2007.

Thursday, August 9, 2007

Leifi sünnipäev Varbla lähistel

K6ps käis koos Triinu ja Miaga Leifi sünnipäeval, juba vist kuuendat aastat järjest või umbes nii. Traditsiooniliselt toimus see jälle Leifi vanemate talus Varbla lähistel Põhja-Pärnumaal. Seltskond, nagu ikka, oli kirju ja huvitav ning tegevused, nagu ikka, olid järgnevad:


  • õues telgi all rikkaliku söögilaua ääres istumine ning seejuures akadeemilises ja ametlikus kõnepruugis ääretult haigete kildude esitamine

  • puuküttega saunas käik ning seejuures (suhteliselt vähenõudlikus ja keskkonnasõbralikus) välibasseinis müramine





  • mere ääres jalutamine ja ujumas käimine






  • koroona (millest sai seekord valitud eriti raske variant: pimedas ja kergelt niiske lauaga. K6ps andis seal vanamehele esimese tou nii kõvasti, et see kokkupuutel esimese nupuga viimase kaheks pooleks lõi)

  • petang

  • kroket

  • Buratiino nina otsa rõnga püüdmine

  • võrkpall (seda mängis k6ps seekord ainult lastega)

  • Leifi spetsiaal: osavusmäng, kus tuli kuuli veeretada mööda rada viimast kallutades selliselt, et kuul rajalt välja ei kuku (sellega õnnestus k6psul lõpuks esimest korda täisring sooritada)

  • sokimäng, milles tuli otsida soki seest väikesi esemeid ning nendega ennast iseloomustada


Sedakorda aga jäi pererahva lahkel loal k6ps koos oma perega sinna veel mitmeks päevaks. Need päevad osutusid käesoleva aasta seni päikesepaistelisemateks ja soojemateks -- vastandina suhteliselt vihmasele ja jahedale juulikuule. Huvitav oli jälgida, kuidas meri läks iga päevaga aina soojemaks, tuul jäi vaiksemaks, ööd läksid soojemaks ning öine kaste jäi vähemaks. Viimasel ööl ei tekkinud üldse kastet. Pääsukesed, kel oli seal talus nähtavasti igati hea elu, olid juba valdavalt pojad pesast välja saanud ning kogunesid maja taha elektritraadile salkadesse. Neid oli seal esimestel päevadel päris mitukümmend ning nende sädistamist oli terve päev täis. Viimastel päevadel oli neid aga vähemaks jäänud, ju siis olid suuremad salgad juba liikvele läinud.



Naised vedasid k6psu iga päev randa ka, sellest polnud pääsu. Rannas mängis k6ps põhiliselt Miaga või siis pani snorkeldamismaski ette ja läks mere bioloogilist mitmekesisust uurima. See tegevus oli aga kahjuks piiratud keha liigse jahtumisega mingi aja pärast, ujumislestade puudumisega ning maski kerge lekkega. K6ps on ikka rohkem maamees kui meremees ja pole omale korralikku merevarustust hankinud.



Ühel kõige ilusamal õhtul, kui Mia juba magas sügavalt, käisid k6ps ja Triinu veel pimedas mere ääres jalutamas ning tähti vaatamas. Tõusev kuusirp oli algul tumekollane. Taevas oli miljoneid tähti, selgelt oli näha Linnutee vöö. Aeg-ajalt oli augustikuule omaselt näha ka lendavaid tähti. Isegi Saaremaa majakas paistis.



Kogu sellest üritusest tegi k6ps ka mõned pildid, mis on üleval siin.