Nädalavahetusel pidas IBMi Eesti kontor järjekordlselt suvepäevi. K6psu jaoks olid need juba vist rohkem kui kümnendad. Staabiks oli seekord Voore Puhkekeskus. Reedel toimusid traditsiooniliselt ettekanded, arutelud, autasustamised ja uute meeskonnaliikmete tutvustus. Peale seda väikesed murumängud. Need algasid bingoga, kus tuli koguda etteantud loetelu teatud esemetest, mida võis asendada ka mingite muude esemetega ja punkte anti loomingulisuse eest asendamisel ja selle põhjendamisel. Sellele järgnes meeskondlik mitmevõistlus, kus tuli puhuda topsi mööda nööri, mängida maahokit, tõsta 24-kilost sangpommi ning sooritada tasakaaluharjutus kahe väikese palliga kandikul.
Mitmevõistlusele järgnes võrkpall, mis oli eriline. Seda mängiti paarides, kus iga paar hoidis enda vahel froteerätikut, millega tuli palli nii püüda kui ka visata. Käega ei tohtinud palli puudutada, samuti ei võinud pall loomulikult maha kukkuda. Kummalgi pool oli viis seesugust rätikupaari. See osutus suhteliselt geniaalseks seltskondlikuks mänguks -- polnud ei liiga keeruline ega ka liiga igav. Rahvas sai sellega mõningase proovimise järel hakkama ning läks hasardiga kaasa.
Võrkpall mängitud ja õhtusöök söödud, järgnesid filmiõhtu, kohtumine huvitava inimesega ning saun. Saunaks oli seekord suitsusaun, mida meie jaoks oli päev otsa köetud, ning k6ps andis oma kogemuste põhjal sellele hinnangu "väga hea". Kui k6ps koos Rixiga esimestena sauna läksid, oli seal nii kuum, et ei kannatanud jalga lava alumiste laudade peal hoida, rääkimata ülemiste laudade peal istumisest. Samas polnud see kuumus terav ega väljakannatamatu, vaid pigem pehme ja mõnus. Leil oli suitsusaunas ka aeglane, aga see-eest kauakestev ning võttis higi ojadena lahti. Peale sauna oli valida sooja kümblustünni, milles seltskond istus ja õlle kõrvale elavalt Eesti majanduse teemadel arutles, ja jaheda basseini vahel, kuhu osa seltskonda, k6ps kaasa arvatud, õhtupimeduses suundus.
Järgmisel hommikul kallas päris korralikult vihma. Selles sajus sõitsime hanereas Peipsi järve äärde Piirioja puhkekeskuse lähedusse, kust pidime minema järvele vesisuusatama. Sõidu ajal virutas nii kõva sahmaka vihma, et kõps pidi sisse lülitama auto klaasipuhastajate kõige kiirema käigu, mida on seni väga harva ette tulnud. Siiski paistis ees sõitva Ritso ja tema tsikli tume kogu punase tagatulega keskel pisut ähmasevõitu piirjoontega. Kohale jõudma hakates andis vihm pisut järele ja pilt läks piisavalt selgeks, et k6ps nägi kuidas Ritso kurvis tsikli käepidemete tuulekaitsmeist vett välja kallutas :) Ega tal sel sõidul vist eriti mõnus ei olnud. Aga kohale me ilusasti jõudsime ja selleks ajaks sadu enam-vähem lakkas.
Nüüd jäi üle oodata ära paat, mis pidi meid veesuusatama viima. K6ps tõmbas ühena esimestest kalipso selga ja läks järve vett ja põhja uurima. Vesi oli väga soe, kalipsot poleks eriti vaja olnudki. Taevas oli hall kuid vaheldusrikas ja päikest lubav. Tuult peaaegu ei olnud, järve pind oli üsna sile. Põhi oli kohati kivine, kohati liivane. Sügavaks läks aeglaselt: tükk aega andis sumada kuni vesi alles nabani tõusis. Siis aga läks jälle madalamaks ja liivasemaks, jälle sügavamaks ja kivisemaks, jälle madalamaks jne. Vees oli näha ka (arvatavasti) sinivetikat, mis oli juba õitsenud ja pisut vee alla vajunud.
Varsti saabus paat. K6ps kahlas vees koos esimese väikese grupiga paadini.
Ronis siis pardale, pani päästevesti selga ning paat sõitis järvele välja. Grupi mõningasel survel viskas k6ps seal esimesena suusad vette ja hüppas ise järele. Üllatus oli suur, kui k6psul juba esimesel katsel tuli veesuusatamine täitsa välja. Meeled ja lihased olid täiesti pingul, kuid k6ps tõusis ilusasti veest välja suuskadele ning püsis püsti. Varem oli k6ps seda ala proovinud ainult ühe korra ja see oli rohkem kui viis aastat tagasi. Tookord oli lainetus pisut kõrgevõitu ning mitte midagi tarka ei tulnud välja. Nüüd aga k6ps sõitis! Sirgel sõidul hakkas k6ps juba sellist enesekindlust saavutama, et kaalus varianti ühe käega nöörist lahti lasta ja sellega paadisolijaile lehvitada, kuid just siis hakkas paadimees kurvitama. Ühest sellisest kurvist pani k6ps otse, kuid jäi suuskadele ja sõitis hoo pealt edasi kuni vette vajus.
Järgmisel katsel tuli kurvitamine ka enam-vähem välja. K6ps püüdis seejuures midagi mäesuusa-kurvitehnika laadset kasutada, kuid üsna ettevaatlikult, ja see vist enam-vähem töötas. Siis aga lisas paadimees kiirust ja nüüd varsti k6ps kukkus, kusjuures veepind tundus sellise kiiruse pealt juba üllatavalt kõva, umbes nagu voodimadratsile kukuks. Räägitakse, et mingi kiiruse pealt, a la lennukist hüpates, olla veepind lausa nagu betoonsein... Igatahes selle matsuga sai k6ps vist kerge sinika selja peale, nagu ta hiljem õhtul avastas.
Aga proovida said kõik. Mõnel tuli paremini välja, mõnel mitte nii hästi. Margus näiteks sõitis pikalt istuli nii et paadis olev rahvas sai üksjagu naerda. See olevat tema sõnul täiesti mugav asend, ainult et jalgade vahelt pritsivat vett näkku. Lõpuks aga sõidutati meid kogunemiskohaks oleva väikese sauna lähedusse tagasi, kus saatsime teele järgmise grupi ning sumasime ise kaldale.
Seejärel läksime pesema ning grillilt tulevat maitsma.
Lõpeks toimus seal veel selline huvitav intsident, et sauna eesruumis, kus oli pisut saiapuru maha pudenenud ning mõneks ajaks vaikseks jäänud, ilmus välja väike hall hiir, napsas saiapuru ära ja pani sellega toanurka oma auku tagasi. Seda pani tähele Liisu, asetas hiirele uue sööda välja ning jäi ise kaameraga passima. K6ps tuli just saunast kui selle avastas, haaras esimesena ette juhtunud Lauri fotoka ning jäi samuti passima.
Aga head pilti sealt seekord siiski ei saanud.
Suusahooaeg sai niisis avatud :) Tänud kallitele kolleegidele IBMist toreda ürituse korraldamise, selle õnnestumisele kaasa aitamise ning siinsete fotode k6psule kasutata võimaldamise eest (k6ps ise seekord peale hiire muud ei pildistanud, küll aga proovis pisut videomaterjali võtta).
No comments:
Post a Comment