Monday, December 8, 2008

Kadripäev oli k6psu juures pime ja lumine


Kadrisante seekord k6psul külas ei käinud. Küll aga viskas taevataat vastu kadripäeva järsku väga korraliku talve maha koos autoriteetse saju ja lumetormiga. Elektrile, kes muidu k6psu ja Triinu majas enam-vähem permanentselt resideerub, ei olnud miskipärast taevataadi taoline käitumine üldse mitte meeltmööda ja ta tõmbas lihtsalt uttu. Kohe kolmeks päevaks. Ei tea kas võttis väikese puhkuse järsku suure pauguga alanud Eestimaa karmist talvest ja läks kuhugi soojemasse kohta, või solvus tõsiselt.



Aga igatahes oli maja pime. Algul oli terve asula pime ja kaugelt läheneva auto tuled olid ikka kaua aega enne näha kui auto majast möödus. Mõne tunni pärast aga saabus tänavavalgustus tagasi ning ka teisel pool tänavat olevates majades olid tuled sees. K6psu kvartalis valitses aga ikka pimedus. Tänapäeva majadel on aga see häda, et koos valgusega kaob ka soojus, vesi jm. ning hakkab muidki huvitavaid asju juhtuma. K6psul on majas selline küttesüsteem, et ahju kütab puitgraanul- e. pellet-põleti, mida juhib automaatika. Kui elektrit pole, siis see automaatika muidugi ei juhi mitte kui midagi. Sedasamat ahju saab küll ka tavaliste küttepuudega kütta kui graanulipõleti eest ära võtta ja tavaline ahjuuks ette panna, aga pumbad ikka ei tööta, mis soojaksköetud vee maja radiaatoreisse ja põrandaisse viivad. Peaks sinna varuvariandiga mõnest vanast jalgrattast sellise ajami arendama, millega saab ise vett mööda maja ringi vändata :)



Veeprobleem lahenes õnneks sellega, et naabrimees lubas seda võtta oma kaevust. Tal on seal selline sajanditevanune kaev, millest on veel tänapäevalgi võimalik vett võtta selliselt, et lased aga ämbri keti otsas kaevu sisse, tõmbad välja ja tassid tuppa. K6ps tassis siis mõned ämbritäied. Aga vett soojendada ei olnud ikka mitte millegagi. Oleks võinud ju võtta gaasiga matkapliidi, mis k6psul olemas oli aegadest, kui ta veel tõsine maktamees oli. Aga gaas oli otsas. Ja k6ps ei raatsinud kolm päeva järjest gaasi osta (kuigi see eriti midagi ei maksa), sest parandamatu optimistina uskus ta kogu aeg, et kohe-kohe tuleb elekter tagasi. Eks sellega ole nii -- ostad gaasi, siis ei lähe kunagi vaja. Ei osta gaasi -- läheb kohe vaja. Hakkad aeda kastma -- hakkab vihma sadama. Lükkad aia kastmise edasi -- ei hakka vihma sadama. Aga aia kastmine teadlikult selleks, et hakkaks vihma sadama, ei pidavat ka töötama :)



Ega siis midagi -- k6ps pani veeämbrid käest, tegi kaminasse tule ja Triinu asus pärast korralike süte tekkimist seal süte peal ahjupotiga sooja putru tegema. Järgmisel päeval aga küpsetati seal fooliumis kartulaid. Küll tänas k6ps õnne, mis oli talle maja sisustuse planeerimisel nii palju mõistust andnud, et mitte mingit südamikuga kaminat sisse ehitada vaid ikka korralik Tulikivi Soome laavakivist kaminahi. Küll hinnakirjas peaaegu kõige odavama (ja selle ka soodushinnaga, kusjuures see osutus siiski kõige kallimaks sisustuselemendiks k6psu ja Triinu uues majas) aga ikkagi päris kivist päris ahju, ilusa klaasuksega. Selle mõõduka kütmisega sai majas enam-vähem normaalset sooja hoida kui põhiküttesüsteem juba mitu päeva ei töötanud. Kaminatule valgel on ka hubane ja mõnus istuda kui väljas on pime ja möllab raju. Hubast valgust andsid nendel õhtutel lisaks ka küünlad, mida Triinu mitmesse kohta asetas.



Pikapeale aga kiskus asi tüütuks, eriti Triinul, kes kahe väikese ja pisut tõbise lapsega terved päevad kodus pidi olema (k6ps ise käis vahetevahel tööl ka ja seal ei olnud elekter kuhugi kadunud). Asjale lisas vürtsi veel see, et viimasel päeval tuli paaril-kolmel korral elekter mõneks minutiks tagasi, mida oli piisavalt selleks, et k6psu maja valvesüsteemi akut nii palju laadida, et see suutis järjekordselt häire anda. Ei olnud aga piisavalt palju peaaegu mitte millekski kasulikuks.



Eesti Energia maksis k6psule selle eest ka mõnedsajad kroonid kahjutasu, ilma erilise küsimiseta. Klienditenindajal, sõbralikul onu Uunol, ei jäänud muud üle kui asjad rahulikult ära seletada. Küllap ta oli juba päris kõvasti inimeste käest sõimata ka saanud. Selles mõttes respekt talle ja kogu Eesti Energiale, kes seda kõike taluma pidid. Eriti aga respekt nendele töömeestele, kes tõenäoliselt keset pimedat, tuult ja tormi kusagil alajaamades ja liinidel külmast kangete sõrmedega meeleheitlikult kogu seda lahendust taas tööle saada püüdsid.

Friday, September 12, 2008

Aerobike.ee temposõidusarja kokkuvõte 2008


Üleeile sai sellele sarjale Hageris punkt pandud. K6ps tegi seal suurepärase sõidu. Ta saavutas esimest korda keskmise kiiruse üle 35 km/h ja koha lõpuprotokollis viimasest veerandist ettepoole :)


Selle etapi näol oli (lisaks ka näiteks Kohila valla meistrivõistlustele) tegemist Black Pole spordiklubi meistrivõistlustega eraldistardis. Too päev lõppes kohale tulnud Black Pole rahvale selletõttu ka k6psu juures IBMi poolt välja pandud auhindade üleandmisega ning saunas käiguga. Sellest üritusest aga lähemalt Black Pole blogis.


Järegnevas tabelis on ära toodud kõik k6psu esinemised Aerobike.ee eraldistardi karikasarja etappidel:



































































































Kuup.RadaDist.AegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Keskm. kiirusKoht/ võistle- jaid (üld)Koht/ võistle- jaid (vanuse- klassis)Märkus
11.06Hageri- Kernu mnt.18 km.31:20,489:36,58181/18933,31 km/h58/7014/16Elu esimene eraldi- start
09.07Söe- terminali tee9 km.15:17,143:46,67184/19234,34 km/h62/8423/27Lühem ja intensiivsem etapp
23.07Pärnu mnt- Harutee18 km.28:39,457:14,95182/18937,26 km/h63/7929/32Paarissõit
06.08Paldiski- poolsaare tipp15 km.25:59,226:43,16178/18534,63 km/h69/8021/22Ilma korraliku eel- soojendustea
13.08Vana- Pärnu mnt.20 km.34:51,599:38,07173/18233,56 km/h47/5611/13Hea eel- soojendus, huvitav looklev rada
03.09Keila- Vasalemma18 km.32:27,619:23,47178/18734,19 km/h63/7217/19Ilma korraliku eel- soojenduseta
10.09Hageri- Kernu mnt.18 km.29:48,187:52,30180/18935,03 km/h45/6512/17Erakordselt hea minek



Nüüd siis vastu talve väike puhkeperiood ning peale seda hakkab k6ps vaikselt valmistuma uueks hooajaks. Tahaks 2009 hooajal kogu Aerobike sarja läbi teha ning saavutada vähemalt ühel etapil keskmine kiirus üle 36 km/h.

Monday, September 1, 2008

Pia on juba neljakuune


Täna, 1. septembril A.D. 2008 sai Pia neljakuuseks. Ta on tänaseks omandanud juba järgmised oskused:

  • Kõhult selili ja vastupdi keeramine, mõlemale poole. Seda ta oskas vist juba kuu aega tagasi.

  • "Nganassaani keeles rääkimine", st. koogamine st. vaiksel häälel kõnelemine kasutades väljendeid nagu näiteks "nguu", "ngõngg", "ngähh", "nguku" jms. Seda ta oskas ka juba mitu kuud tagasi. Kui tal jutustamise ajal millegi suhtes rahulolematus kasvab, siis hakkab jutu sisse aina rohkem tulema "ä"-häälikuid.

  • "Kruttimine", st. ühe koha peal põrandal kõhuli olles oma orientatsiooni muutmine 360 kraadi ulatuses.

  • "Kiremine" ja "kraaksumine", st. teravate heledate häälitsuste tegemine, mis sisaldad perioodiliselt "r"-häälikut. See oskus tekkis mõnevõrra hiljem kui "nganassaani keeles rääkimine".

  • Naeratamine, kui teda kõnetada. Seda oskas Pia ka juba paar kuud tagasi.

  • Laginal naermine mingisuguste tegevuste peale. Näiteks kui talle üks teatud pehme jõehobu aeglaselt näo lähedale tuua ja siis kiiresti minema viia.

  • Esemete haaramine kahe käe vahele ning nende suhu suunamine "lätsutamise" e. suuga nende omaduste kindlaks tegemise eesmärgil. Just huvitaval kombel kahe käe vahel haaramine. Ühe käega mingit käeulatuses olevat eset haarata tal veel päris hästi ei õnnestu. Aga selle triki peaks ta ka lähiajal selgeks saama.

  • Ja veel palju muud.


Monday, August 25, 2008

XDreami mudane ja vesine sprint Paides


Seekordne XDreami etapp oli üsna eriline. Nimelt oli mitu päeva järjest kallanud vihma ja korraldajate hoiatus, et veetase on kohati kaelani, ei olnud üldse liialdus. Tavapärane XDreami etapp piirdub keskeltläbi paaril korral mudas käimisega. Rinnuni vees tuleb käia umbes igal kolmandal etapil. Seekord tuli aga suurem osa jalgsietapist läbida kohati põlvini ulatuvas mudas, paaril-kolmel korral tuli käia kaelani laukas, lugematuid kordi tuli käia põlvini kuni kõhuni jões ning takkatipuks tuli ujudes ületada Paide tehisjärv. Uuenduslik oli liikumine soos ning punktide otsimine laugaste ja älvete vahel. Järgnev väike väljavõte kaardist peaks ise enda eest rääkima:





Seal sai ühe punkti juurest teise juurde liikumisel harrastatud ka soo-kaugushüpet. See ala sarnaneb üldjoontes tavalisele kaugushüppele, kui on siiski mõningaid erinevusi:

  • esiteks, hoovõturada on liiga lühike ja pehme

  • teiseks, äratõukepakk on oletuslik ja võib ka üldse olematu olla. Kui liiga vara tõukad, siis ei hüppa vastaskaldale välja ning oled kaelani soos. Kui liiga hilja tõukad, oled tõukehetkel juba kaelani soos. Hüpe soost välja reeglina ebaõnnestub.

  • kolmadnaks, maandumiskoha sügavus pole ette teada. Heal juhul üle põlve sisse ei vaju. Kehvemal juhul oled ikka kaelani sees.




Jan on oma blogis kirjutanud sellest ettevõtmisest korraliku kokkuvõtte, kuhu k6psul pole enam midagi targemat lisada --> http://jan007.blogspot.com/2008/08/2408-xdream-paides.html

Monday, August 11, 2008

2. Tartu Rulluisumaraton


Läinud pühapäeval peeti teist korda Eesti suurimat rulluisumaratoni -- Tartu Rulluisumaratoni -- ja teist korda oli k6ps ka stardis. Uisutreeningut oli k6psul usina rattatreeningu kõrvalt küll vähevõitu all, vist ainult 4-5 pikemat otsa. See-eest oli viimastel treeningutel selline tunne, et tehnika ja minek on ikkagi paremad kui eelmisel aastal parimatel sõitudel. Seetõttu olid ootused küllaltki kõrged.


Rajale läks k6ps viimasest stardigrupist. Esimese ringi esimesel poolel aga suutis ta kaasvõistlejatest ettevaatlikult möödudes ning tõusudel rohkem pingutades sõita ennast umbes sinnakanti, kus ta eelmise aasta tulemuse järgi oleks pidanud startima, kui oleks õigel ajal registreerunud. Seejärel leidis k6ps piisava kiirusega grupi, kellega mõnda aega koos rahulikult veereda. Tuul tundus olevat samast kandist kust eelmisel aastal. Esimese ringi kahe TP vahelisel lõigul ja finishilõigul rohkem vastu, vastupidistes suundades lõikudel rohkem tagant.


Esimese ringi lõpupoole (tegelikult juba kahe TP vahelisel vastutuulelõigul) tundis k6ps endas jõu ülejääki ning paugutas grupil eest ära, püüdes kinni mitmeid eespool liikuvaid gruppe ning ka üksikuid sõitjaid. Teise ringi algusepoole kartis k6ps seetõttu, et kulutas sellele paugutamisele peaaegu kogu jõu ära. Siiski tundus olevat jõudu veel ning k6ps sõitis ka teise ringi üsna tublisti, seljatades tõusudel mitmeid võistlejaid ning vedades gruppe. Huvitaval kombel tundub uisutamisel grupi vedamine palju kergem kui maanteerattaga. Siin ka üks ülesvõte grupisõidust. K6ps on siin mustas ülikonnas meesterahva taga varjus, Jan paremal sinises (autor: Klubi Tartu Maraton):





Teise ringi teisel poolel, enne viimast TP-d, kui k6ps oli just hea sõidurütmi kätte saanud ning endiselt veeres väikestest gruppidest ja üksikutest sõitjatest mööda, tuli tagantpoolt järsku üks suurem grupp peale. Seal sõideti ilusasti üksteise tuules, vajaduse korral eessõitjat käega toetades tempo ühtlustamise eesmärgil. K6ps avastas ennast järsku selle suure grupi seest ja õnneks suutis tempot hoida. Esimesed väsimuse märgid ja kerge haamrihoiatus hakkasid aga siiski ennast ilmutama. Joogipunktis suurem grupp lagunes ning k6ps pääses edasi koos viie-kuue kiireima sõitjaga sellest grupist. Finishini oli jäänud veel ainult mõni kilomeeter. Nüüd pani k6ps välja kogu oma jõu ning vedas selle väiksema grupi ilusasti finishisirgele. Seal sai möödutud veel mitmest väsinud sõitjast. Kui finishini oli jäänud alla kilomeetri, siis väike grupp lagunes ja igaüks paugutas omaette nii kuis jaksas. Üle finishijoone veeres k6ps ajaga 1:33:52.5 ja pulsiga kusagil 190-kandis. Andis kiibi ära, võttis medali ja joogipudeli, sõitis finishikoridorist välja ning istus tee äärde maha, sinna kus vabariigi president ning veel uisuriietes presidendi proua ning peaminister omavahel juttu puhusid.


Siinkohal võiks teha jälle väikse kokkuvõtliku tabeli k6psu esinemistest Tartu Rulluisumaratonil läbi aegade:

































AastaDistantsAegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Koht/ võistlejaid (üld)Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)Märkus
200836 km1:33:520:31:25168/190331/548125/180
200738 km1:47:110:43:51165/189310/448109/145



Lisaks ka andmed Suunto-st (klõpsa pildile, et lähemalt vaadata):




Friday, June 13, 2008

Elu esimesed eraldistardid Aerobike.ee sarjas


Kui k6ps läinud "talvel" maanteeratta ostis, siis mõtles ta, et kerib sellega ainult talvel rulle ja kevadel pisut mahtu, siis nühib Tartu Rattaralli kuidagimoodi läbi et nelikürituse tulemus kirja saada ning peale seda paneb maanteeratta seisma ja tegeleb jooksu, rulluisutamise ja maastikurattasõiduga edasi. Aga tutkit -- kui uus ratas käes, lumi sulanud, päike paistis ja teeääred olid enam-vähem puhtad, siis hakkasid maanteekilomeetrid muudkui kogunema. Lisaks avastas k6ps velo.clubbers.ee foorumit lehitsedes sellise ala nagu eraldistart. Järgnesid mitmed kõhklused ja kahtlused, aga sport siiski võitis ja k6ps on seni osalenud sarja VI - VIII etappidel, k.a. paarissõidul. Sellest on k6ps kirjutanud Black Pole ajaveebis:


Eraldistart on k6psule meeldima hakanud. Nüüd mõtleb k6ps juba kiiruse- ja jõulõikude lisamisele treeninguprogrammi ning spets jooksude ja kiivri soetamisele. Aga eks näis kuidas järgmisel hooajal on.

Friday, May 30, 2008

Tartu Rattaralli 2008


Käesoleva hooaja otsustas k6ps pühendada peamiselt rattasõidule kui enda jaoks nelikürituses kõige nõrgemale alale. Talvel, kui oli näha, et lund ei ole eriti kusagilt tulemas ja Tartu Maratoni seekord jälle ei toimu, otsustas k6ps suusahooaja sootuks vahele jätta (esimest korda üle 15 aasta). Selle asemel ladus k6ps regulaarselt rattaga mudases ja pimedas Harku metsas põhja.



Lisaks oli k6ps teinud olulise täienduse oma spordivarustuse laekasse: ostis peale jõule (suure jõulujärgse allahindlusega eelmise aasta mudelitele) omale esimese päris maanteeratta. Kevadel, kui asfalt kuivama hakkas, võis k6psu sellega aeg-ajalt näha maanteel, peamiselt Pärnu mnt -> Laagri -> Saku -> Kasemetsa -> Kiisa -> Aespa -> Hageri -> Kernu -> Vana-Pärnu mnt. -> Laagri ringil. Kogunenud kilomeetrid jäid küll teistele klubikaaslastele alla (rääkimata velo.clubbers.ee foorumi aktiivsemast liikmeskonnast), kuna samal ajal tuli toime tulla ka märkimisväärselt suurenenud pere ja majapidamisega, aga neid sai siiski oma tuhatkond.



Selliselt asus siis k6ps tänavuse 27. Tartu Rattaralli stardijoonele, esimest korda uue maanteerattaga, need tuhatkond kilomeetrit selja taga ning kindla kavatsusega isiklik rekord lüüa ja vähemalt poole tunniga. Samas kummitas aga hirm sattuda sellistesse gruppidesse, kes on juba natuke kiiremad kui päris tagumise otsa matkaseltskond, kuid kus grupisõiduoskused on veel nõrgad või peaaegu olematud, ning seega suur oht korralikult grupis kukkuda. Kui ikka 40 km/h kiirusel lõuaga asfalti künda samal ajal kui veel kümme meest sul seljas maanduvad, siis vist enam maanteeratta selga istuda ei julge. Seega alustas k6ps rahulikult ning sõitis stardijärgses massis pidurihoovad pihus ja hoidis päris äärde.



Ringteedest läbi, raudteesillast üle ja viimane suurem ristmik selja taha ning ees ootas Tatra org. Tuul oli tagant ning nüüd söandas k6ps hakata omale sobiva tempoga gruppi otsima. Ta pani kiirema käigu ning hakkas üksinda kaugelt tee keskelt mööduma suurematest ja väiksematest gruppidest. Kiirus oli üle 40 km/h ja taganttuulega tundus olevat seda lihtne hoida. Peagi liitus k6psu tempoga üks läikivpunase raamiga rattal soomlane. Selliselt siis kihutasid k6ps ja soomlane, kord üks ees, kord teine, gruppidest kahekesi mööda. Pangodi-kandis tundus, et ei pole mõtet enam selliselt paugutada ning peale traditsioonilist rabarberihaaramist lõõtsapillidega tädide käest veeres k6ps koos suurema grupiga kuni Otepääni. K6psul tekkis tunne, et kui jõuaks sama tempoga lõpuni vedada, siis tuleks aeg juba üsna ulmeline - kuhugi 4:00 kanti. Nii muidugi ei läinud.



Peale Otepää TP-d lagunes grupp väiksemaks. K6ps loksus väiksema kolme-nelja-viieliikmelise grupida vaikselt edasi. Korralik kihutamine enne Otepääd hakkas jalgades vaikselt tunda andma ning k6ps otsustas natuke vaiksemalt sõita. Enne teistkordset Otepääle lähenemist lasi k6ps juba jala sirgeks ning jäi grupist maha. Aedlinna-kandis läks minek juba raskeks. Surnud punkt või haamer tuli aga aedlinna ja kesklinna vahelisel tõusul. Siis tundis k6ps, et enam üldse ei jõua. Lisaks hakkas sadul väga ebamugav tunduma (k6ps ei olnud selle rattaga varem nii pikka otsa sõitnud).



Enne Elvat tuli k6psul eluvaim uuesti sisse, aga sadul oli ikka väga ebamugav. Elva TPs tegi k6ps peatuse, sõi ja jõi ning sirutas ja venitas lihaseid. Edasine oli lõpuni kannatamine. Viimased 10 km. oli jälle raske, aga k6ps surus hambad ristis lühikese maa sõitjatest mööda ja peaaegu lõpuni koos ühe teise väsinud pika maa sõitjaga. Isegi vedas teist tuules vahetevahel. Lõunakeskuse TP kandis aga kiskus teine sõitja eest ära ja k6ps lõpetas üksi omas tempos:






Siin ka andmed ja graafikud Suunto järgi (klõpsa pildile, et lähemalt näha):









Lõpetuseks ka väike ülevaade k6psu esinemisest Tartu Rattarallil viimase kümne aasta jooksul:






































































































AastaDistantsAegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Koht/ võistlejaid (üld)Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)Märkus
2008133 km4:48:291:41:17159/1891140/1494417/523maantee- rattaga, isiklik rekord
2007126 km5:49:112:59:50157/1841419/1445510/517rada tavalisest oluliselt erinev
2006133 km5:20:322:19:54-/-1188/1292471/508
2005133 km5:31:472:21:36-/-903/961350/376
2004Ei startinud perekondlikel põhjustel
2003133 km5:59:452:53:23-/-863/913386/402
2002Ei startinud haiguse tõttu
2001136 km6:27:143:06:15-/-754/779357/366
2000136 km6:32:563:19:58-/-624/644298/307
1999136 km6:24:543:05:20-/-597/642303/321

Tartu Jooksumaraton 2008


Tartu Neliküritus (sel aastal paraku jälle tegelikult kolmik) sai avatud paar nädalat tagasi Tartu Jooksumaratoniga. K6ps oli selle ürituse stardis juba kümnendat korda järjest, meenutades vanu aegu, kui k6ps veel poissmees oli ja selle ürituse nimi oli Tartu Sügisjooks ja toimus sügisel (mis võimaldas ka iga-aastase roheliste rattaretke tervenisti läbi teha -- hiljem on k6ps paaril aastal üritanud samal nädalavahetusel mõlemad üritused läbi teha aga sellest pole head nahka tulnud ning k6ps on rattaretkest loobunud).



Ilm oli seekord jällegi üsna palav nagu ta oleks justkui enamasti Jooksumaratoni päeval olnud. Vedelikku kulus seega palju. Kuna k6psul ei olnud sel aastal jooksuettevalmistus eriti tugev (selle vähese aja, mis k6psul on õnnestunud trennile panustada, on k6ps kulutanud peamiselt rattasõidule, mis on k6psul seni nõrgim ala olnud), siis ei olnud erilist tulemust oodata. Enesetunne oli aga siiski suhteliselt hea.



Üsna jooksu algusest kuni lõpuni hakkasid k6psu vaevama kaks probleemi, millega tuli pidevalt tegeleda. Esiteks, pikkadest maanteerattasõitudest oli k6psul kujunenud välja harjumus pead kuklas hoida. Jooksmisel polnud sellest aga vähimatki kasu. Otse vastupidi: kael kippus kangeks jääma. Seega tuli pead teadlikult "normaalasendis" hoida, muidu kiskus vaikselt jälle kuklasse. Teiseks, tulenevalt pisikesest defektist alaseljas kippus raskus pidevalt liiga palju vasakule jalale kanduma. Vasak jalg väsis seega kiiremini ära. Selle vältimiseks tuleb k6psul jooksmisel vastukaaluks hoida ülakeha pisut paremale, et jalad võrdselt koormust saaksid. Seda tuli ka teadlikult hoida, muidu kiskus iseenesest valesti.



Aga jooks sai joostud püsivalt üsnagi hea tundega. Rada oli seekord pisut pikem kui varem ja finishipaik oli traditsioonilisest finishipaigast kaugemale tõstetud. Seda teadis k6ps küll algusest peale, aga ikkagi oli väga harjumatu mitte alustada lõpuspurti seal, kus seda alati on tehtud. Traditsioonilisest finishipaigast tuli edasi joosta veel kilomeetri jagu kuiva pehmet sirget lagipähe paistva päikese käes. Edasi paar käänu puude vahel ja finishikaar ning pealtvaatajate hordid juba paistsid. Nüüd tegi k6ps veel väärika lõpuspurdi. Nimelt avastas ta, et tagant tulev kaasvõistleja kiirendab ja j6uab k6psust ette. Seepeale kiirendas k6ps omakorda, et temast ette jõuda. Siis kiirendas jälle kaasvõistleja ja möödus k6psust. Nüüd oli selge: tuli seierid põhja vajutada ja endast kõik välja panna. Finishijoonest tormaski k6ps üle tollest kaasvõistlejast eespool ning kommentaator juhtis sellele finishiduellile valjuhääldi kaudu tähelepanu. Pärast seda finishit lamas k6ps tükk aega lõõtsutades männipuude all ja mõtles elu üle järele :) Pulsomeeter näitas selliseid numbreid mida juba õige mitu aega polnud nähtud.



Finishipaigas ootasid ees veel mõned pisut ebameeldivad üllatused. Esiteks: sel ajal kui k6ps jooksu lõpetas, oli finishis jagatav jook lõppenud. Teiseks, toitlustamisalas ei pakutud supi kõrvale traditsioonilist morssi ega kohukest :) Ja kolmandaks, diplomi saamiseks tuli trepist üles minna (juhime tähelepanu asjaolule, et enamikule inimestele tundub trepist käimine peale 23 km. jooksmist vähemalt pisut ebamugavana). Seda kompenseeris mõnevõrra Tartu Jooksumaratoni kuldmärk kümmnenda osavõtukorra eest, mis k6psu seal sekretariaadis koos diplomiga ootas. Need olid küll pisiasjad, mis tegelikult k6psu palju ei häirinud, aga mõningat nurinat oli kuulda ka teistelt võistlejatelt ning see asi lõppes sellega, et korraldajail tuli viisakalt vabandada taoliste apsakate pärast.



Ajaks sai k6ps kirja 2:09:39,0, mis jäi tublisti alla isiklikule rekordile, kuid nagu öeldud, oli ka rada tavalisest pikem, tingimused tavalisest raskemad ja treenitus tavalisest väiksem. Väike ajalooline ülevaade k6psu osalemistest Tartu Jooksumaratonidel (pulsiinfo on olemas ainult kahe viimase aasta kohta, 1999-nda aasta Tartu Sügisjooksu andmeid ei õnnestunud leida):
































































































AastaAegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Koht/ võistlejaid (üld)Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)Märkus
20082:09:390:51:49169/196743/1222276/425pisut pikem rada
20072:01:220:51:42174/185760/1150296/417hea treenitus, aga kerge haigus
20061:52:570:41:30-/-538/994224/405isiklik rekord
20051:59:490:48:36-/-558/823236/341
20042:01:020:50:31-/-480/720204/288
20031:56:150:43:53-/-382/642174/281
20022:04:090:52:01-/-367/506167/213
20012:08:250:56:23-/-349/408163/181
20002:13:401:01:01-/-304/330152/159
1999Ei ole veel õnnestunud andmeid leida

Saturday, May 24, 2008

Pia sündis volbriööl


Oli volbriõhtu. K6ps koos Triinu ja Miaga polnud õieti jõudnud veel uude koju korralikult sisse kolidagi kui sellele teisel lapsel Triinu kõhus kitsaks läks ja ta otsustas sealt välja tulla. Pealegi olid Triinu ja k6ps just saanud uue pereliikme vastuvõtmiseks enam-vähem kõik valmis: uus maja pisut sisse elatud, tuba soe, söögitegemise võimalused ja minimaalne mööbel olemas, vann töökorras. Kandelina ja ripphäll kah soetatud ning Mia aegadest ära pakitud vastsündinute riided välja otsitud. lisaks tekkis k6psul töö-asjades õige väike hingetõmbehetk. Just sellel õhtul voodis lesides rääkis Triinu lapsele, et kui ta väga tahab, siis nüüd võiks juba sündida. Seda ei tulnud mitu korda öelda.



Kell 23:00 sai k6psu ja Triinu uus madrats sisse õnnistatud sellega, et sinna tulid looteveed -- puhtad ja selged. Triinu tundis ennast suurepäraselt ja viskas veel naljagi. K6ps oli lõpetanud just Miale unejutu lugemise ja mõtles magama minna, aga nüüd tuli panna uuesti riidesse ja hakata ettevalmistusi tegema. Kõigepealt tuli helistada tuttavale ämmaemandale, kes on kodusünnituse temaatikaga kursis. Vannitoa aknale tuli papitükk ette panna (sest tellitud kardinalahendus polnud veel kohale jõudnud), vann tuli sobiva temperatuuriga vett täis lasta ja sinna pisut meresoola baasil tehtud vannisoola puistada, kolimiskastidest tuli üles otsida CD-mängija, kõlarid, kõik vajalikud juhtmed ja Bachatamania plaat (tantsimine pidi valusid leevendama ning sünnitegevusele kaasa aitama ja k6ps arvas, et bachatat võiks saada selliselt vannis tantsida), tuli süüdata mõned küünlad, tuli teha nõmmliiva- ja raudrohuteed ning lõpuks tuli tuua teravad käärid nabanööri lõikamiseks ja pisut viina nende desinfitseerimiseks.



Aga jõudis k6ps ainult kõlariteni. Siis hakkas Triinu juba häält tegema ning ta tuli vanni aidata. Tee ning kääridega tegeles Triinu ema Mirjam, kes oli igaks juhuks mõneks ajaks k6psu juurde elama kolinud. Juhtmed, plaat ja küünlad aga jäidki valmis panemata ja nagu hiljem selgus, polnud ka väga vaja. Mia, kes oli juba oma voodis vaikseks jäänud, sööstis nagu nool säravail silmil vannituppa otse sündmuste keskele, niipea kui sai teada et nüüd hakkab midagi huvitavat toimuma. Ta oli ka igal pool esimene ja seletas pikalt ja laialt mis nüüd tuleb ja mida teha (ta oli enne näinud filme sünnnitustest ning ka k6psu ja Triinuga paaril korral perekooli loengul kaasas käinud).



Vannis sai k6ps Triinut masseerida umbes kolmel-neljal korral. Võbolla isegi viiel. Siis aga hakkas üks pisike peanupp järsku paistma -- see oli sündmus, mida k6ps arvas toimuvat alles paari-kolme-nelja tunni pärast. k6ps helistas nüüd uuesti ämmaemandale, kes oli alles poolel teel. Aga ega see peanupp ei oodanud, juba liikus edasi ja juba libises tervenisti välja ilus terve tütarlaps, kergelt nagu kala läbi vee, otse k6psu käte vahele samal ajal kui k6ps telefoni õlaga vastu kõrva surus ning ämmaemandaga rääkida püüdis. Mia ja Mirjam vaatasid sealsamas vanni ääres kõike pealt. Triinu nägu läks hetkega selgeks. Ta võttis lapse oma käte vahele, tõstis ta õrnalt veest välja, võttis oma rinnale ning hakkas talle tervituseks rääkima pikka juttu kudrutaval toonil. k6ps tundis ka sel hetkel, et vist on kõik enam-vähem hästi. Laps tegi vaikselt silmad lahti, aga häält ei hakanud tegema, ainult nohises tasa Triinule vastu. Selleks ajaks oli juba maikuu esimene päev ette tiksunud. Sünniajaks loeti 1. mai 2008 kell 0:03.



Poole tunni pärast saabus ämmaemand ja umbes samal ajal sündis ka platsenta. Nüüd polnud enam põhjust vanni jääda. k6ps aitas Triinu koos uue lapsega voodisse ning Mia, kes tundis ennast jälle väsinuna, ka oma voodisse. Laps osutus küllaltki rahulikuks. Ta magas tol ööl vaikselt Triinu kaisus ja limpsis aeg-ajalt mõnuga rinnast magusat ternespiima. See kiir-vettesünnitus oli nii sujuv, et ta justkui poleks aru saanudki, et on sündinud. Selline nägi siis laps välja oma sündimise päeval peale riidesse panemist:






Neli päeva hiljem tuli minna paariks tunniks Keskhaiglasse sisse, kus arstid ema ja lapse üle vaatasid ning sünnitõendi andsid. Alles seal tegi laps esimest korda kõva kisa, kui talle vaktsiini tehti.



Aga nimeks sai lapsuke lõpuks Pia Pauliina Tänavsuu. K6psule hakkas tunduma, et see vettesünnitus on tõesti nii lihtne ja sujuv nagu räägitakse. Ime et keegi on üldse nõus kuival maal sünnitama :) Aga et mis me platsentaga tegime -- lootekesta tõmbasime sünnieelsel õhtul külaliste poolt tühjaks söödud salatikarbi ümber ja panime kamina peale kuivama. Sellest saab lapsele trumm. Nabanööri lõikasime kaheks, tõmbasime jupid sirgeks ja panime samuti kuivama. Neist saavad trummipulgad. Platsenta enda aga kolmeks päevaks ahju kuivama. Selle pidi saama siis peeneks jahvatada ning sellest homoöpaatilist ravimit teha.



Aga sellel pildil on Pia juba paarinädalane:




Monday, April 28, 2008

XDream-i avaetapp Kloogal


Hoolimata sellest, et k6psul on viimasel ajal palju tegemist seoses uue kodu soetamisega ja pere suurenemisega, õnnestus siiski varastada terve pühapäev ja käia sellisel toredal üritusel nagu XDream-i avaetapp Kloogal. Võistkonnaks oli tradistiooniline JIT-Team segavõistkonnana. Segajaks oli seekord varem tundmatu Kersti, kes osutus üsna kangeks naisterahvaks -- hoidis pidevalt parajalt korralikku tempot üleval ning ei lasknud hetkegi hinge tõmmata, rääkimata puhkamisest ja viilimisest :) Tänu sellele saavutas JIT-Team oma viimase viie aasta parima tulemuse.



Stardipauk anti Klooga asulas. Seepeale suundusid rahvamassid kohe järve äärde ja kanuudesse, mis on üsna ebatavaline algus. Kersti rabas kohe ühe paadi ära, lükkasime selle vette, võtsime mõlad kätte ja kukkusime koos teistega vehkima nii kuis jaksasime. Kersti ees, k6ps keskel ja Jan taga. Vesi läks paadisolijate pingutustest sogaseks, aga paatide edasiliikumise kiirus jäi tagasihoidlikuks. Üle 5 km/h ei saanud kuidagi kätte. Justkui mingi vee-elukas hoiaks paati kinni ja peaks peenikest naeru. Või oli asi selles, et mitusada paatides vehkijat kangutasid korraga põhjast nii palju muda lahti, et vesi läks tunduvalt paksemaks? ;-) Igatahes kalad ja muud järveelukad sellest kindlasti hästi ei arvanud.



Seekord valiti k6ps selleks, kes kanuuetapil punkte võtmas käima pidi. Esimene punkt asus stardipaigast kõige kaugemal. Selle lähedal randunud kargas k6ps paadist välja ja pani mööda pehmet metsaalust jooksu punkti oletatava asukoha poole. Hoolimata sellest, et k6psul polnud kordagi elus õnnestunud ühelgi seiklusspordiüritusel kuiva jalaga pääsega, oli k6ps ikkagi optimist ja püüdis joostes märgi kohti vältida. Punkti kätte saamisel aga vajus k6ps kõrkjate vahel kõhuni mudasesse vette. Käes! Tehtud! Järgnes jooks tagasi paati, aga mitte enam kõige kuivemat vaid kõige otsemat teed.



Selliselt võttis k6ps veel mitu punkti. Mõned kaldal, mõned keset järve roostikus, üks kaldal vana mõisahoone varemeis. Ja siis kanuu alguskohta tagasi, paat kaldale, päästevestid seljast ning peale põgusat kaardi uurimist metsa poole jooksu. Oli alanud jalgsietapp, millest suure osa moodustas ragistamine mööda kõrgepingeliini alust kohati vesist raiesmikku. K6ps leidis sealt ühed päikeseprillid, mille vastu hiljem kaotatud/leitud asjade rubriigis keegi huvi ei ilmutanud. Edasi veel mõned punktid vana sõjaväeosa varemeis ning lõpuks tagasi Kloogale, rataste vahetusalasse.



Selle aja peale oli JIT-Team-is välja kujunenud selgepiiriline rollide jaotus: Kersti tegi tempot, Jan orienteerus, k6psule jäid aga kõik ülejäänud rollid, millest olulisim oli möla genereerimine :-) Aga ka eelpoolmainitud kanuuetapil punktide võtmine polnud mitte vähem tähtis roll. Kuna Jan meil ainsana orienteerus (Kerstil polnud orienteerumises kogemusi ja k6psul töötab mõistus selleks liiga aeglaselt), siis avastas k6ps alles tüki aja pärast, et parasjagu on tegemist rattaralliga, kus tuli sõita vahemaade ja tingmärkide järgi, mitte lihtsalt orienteerumisega. Tõele au andes tuleb öelda, et Jan tegi oma tööd laitmatult -- JIT-Team pääses seekord (vist) ilma ühegi orienteerumisveata. Aga XDreami tavaetapist pikematel üritustel on juba tähtis, et vähemalt kaks tiimiliiget orienteeruvad, parandades üksteise vigu kui väsimus hakkab kallale kippuma.



Rattaralli sisaldas ka kaht lisaülesannet: objektide kauguse hindamine ning sõjaväe harjutusväljakul takistusriba läbimine. Kauguse hindamisel anti eksimisel trahviminuteid, mis tuli ära istuda enne, kui võis edasi liikuda. Siin pääses JIT-Team nulliga, nagu ka Vahuri Inglid, kes sellest teadmisest parajasti rõõmsalt kilkama hakkasid. Takistusriba asus Paldiski külje all ja seal tuli igasugustest kõrgustest üle ronida ja alt läbi pugeda, mis viis pulsi üsna kõrgele.



Ralli lõppes Paldiski linnas. Seal pandi alla uisud ning käidi ära poolsaare tipus. Paraku oli hommikuses asjade pakkimise tuhinas ununenud maha Jani uisud. Janil jäi seetõttu poolsaare tipu punkt võtmata ning ta läks jalgsi otse rulluisu lõpupunkti, mis asus poolel teel poolsaare tipust tagasi. Selle eest sai JIT-Team 15 minutit trahvi. Varustusega tegelemine on ikka oluline osa seiklusspordist. Kuna erinevaid liikumisviise on mitu ja vastavalt ka varustust, siis pole selles valdkonnas üldse raske vigu teha. K6ps ja Jan olid seni harjunud ka rattaetapil rattapüksid ja rattakingad jalga panema, aga seekord hakkas k6psule tunduma, et see pole kuigi tark tegu. Sest esiteks võtab riiete ja jalanõude vahetamine aega (ja pole mõtet ka illusioone luua sellega, et paned mõnusad kuivad riided selga -- need saavad kohe jälle märjaks) ja teiseks on rattaetapi vahel enamasti lisaülesandeid või isegi jalgsietappe, mida on rattakingadega pehmelt öeldes üsna sant läbida. Täpselt nii juhtus ka seekord, kus rulluisuetapi lõppedes suunduti pankapidi alla mere äärde coastaleering-etapile (enne oli öeldud, et rulluisuetapile jooksusussid kaasa, k6psul ja Janil aga olid need jäänud Kloogale ratta vahetusalasse). Sestap tuli panga alune retk mööda kiviklibu võtta ette rattakingades. Siin kippusid k6ps ja Jan Kerstist maha jääma. Aga tehtud sai seegi. Järgmisel korral katsetab k6ps kogu raja läbimist ainult tossudega ja samade pükstega. Selleks tuleb rattale korvidega platvormpedaalid külge keerata.



Selliselt liikusid Kersti, Jan ja k6ps Paldiski poole tagasi. Enne sadamat roniti pangast üles. Edasi tuli võtta mitu punkti kindluse varemetes, korra veel ronida pangast alla ja üles tagasi ning lõpuks jälle kesklinna, kus ootasid rattad. Viimane rattaetapp kulges valdavalt rannajoone lähedalt ning viis lõpuks Kloogale tagasi, kus oli finish. Maastik oli siin vägagi vahedusrikas ja huvitav, võimaldades ka otse lõikamise lootuses lootusetult panga alusesse tihnikusse kahe vana okastraataia vahele tupikusse sattumist, pehmes liivas ja kiviklibus ratta lükkamist jms. :-)



See rattaetapp sisaldas tervelt kolme lisaülesannet: tornist laskumine, rannas leiduvatest kividest 111 cm. kõrguse torni ehitamine ning kirvevise. Torni ehitamine rannas on mõnus tegevus, kui seda teha päev otsa rannas vedelemise käigus igavuse peletamiseks. Aga kui seda tuleb teha aja peale, siis on teine asi. Igatahes kukkus see k6psu tiimil paar korda enne kokku, kui vaevu-vaevu püsima jäi. Kavalamad võrukaelad olid siin toonud kaugemalt varemetest neli-viis tellist ning neist torni üles ladunud. Kirveviskel tabasid Jan ja k6ps kolmel katsel ilusasti märklauda, aga kahjuks mitte kirve teraga, mistõttu kirves märklauda pidama ei tahtnud jääda. Sestap tuli läbida trahviring, kus sai suurtest kividest kokku aetud vallist mitmeid kordi üle ronida. Peale seda aga oli finish juba kiviviske kaugusel.



JIT-Team sai lõpuprotokollis kirja segavõistkondade arvestuses 21. koha ajaga 8:48:30. Kaotus võitjale umbes kolm ja pool tundi. Läbitud kilometraazi ei oska täpselt välja tuua, kuna k6psu kiiruse- ja distantsianduri patareid lõppesid millaskil peale rulluisuetappi. K6psu arvates oli see rada ka üks kõige huvitavamatest seiklusspordi radadest Eestis viimase viie aasta jooksul. Tiimi rollide jaotus oli edukas ja koostöö sujus hästi. Tundub, et just tempo tegija rollist on k6psu tiimis seni üldiselt puudus olnud. Igatahes läheks k6ps edaspidi sama tiimiga iga kell luurele ning juba ootabki põnevusega XDreami järgmist etappi. Peab ainult ise lisaks mölagenereerimisele veel varu-orenteeruja rolli ära õppima.



Ainult ühegi pildi peale seekord JIT-Team teadaolevalt ei sattunud.

Thursday, February 7, 2008

Mia teooriaid ja kilde, 3. osa


Mia on vahepeal vanemaks ja targemaks saanud ning täiustunud on ka tema teooria inimeste emotsioonide kohta. Enam ei ole ainult must ja punane pall. Nüüd on ka näiteks kollane pall, mis põrkab siis, kui on naerutuju, ja sinine pall, mis põrkab siis, kui oled unine.

Tuesday, January 29, 2008

Winter XDream 2008


K6ps käis koos JIT-Teamiga (k6ps, Jan, Liinu) hooaja alustuseks Winter XDream-il. Otsustati jalgsi liikumise kasuks. Kuna spetsiaalselt selleks ürituseks ette valmistunud polnud keegi k6psu tiimist, siis otsustati üsna rahulikult võtta. K6ps oli viimasel ajal peamiselt rattaga sõitnud, sestap polnud jooksuettevalmistus kuigi hea. Niisiis, võtti k6ps igaks juhuks kaasa ka matkakepid ja pani jooksutossude asemel jalga matkasaapad. Päris paljud tiimid olid tulnud ratastega, mis võis olla käesoleval aastal võrdlemisi edukas strateegia.



Ilm oli pehmemapoolne ja lumine, aga lumekatte paksust polnud siiski eriti olla. Kohati paistis päike, kohati kiskus sajule. Võistluse keskpaiku viskas korra kõvema lumesahmaka nii, et punkti kontaktauk tuli enne sõrmega lumest tühjaks urgitseda kui sai SI-pulga sisse pista. Siin on meie tiim ühe punkti juures:




Pilti tegi Jan ning siin saab näha veel tema tehtud pilte sellest üritusest. Jan-i kirjutatud jutt ka siin.



Punktid asusid rajal enam-vähem ilusasti ringis ja nad oleks võinud ka ilusasti ringis võtta, kui poleks olnud üht asjaolu: nimelt osad punktid olid joonega ühendatud ja need tuli võtta üksteise järel, st. vahepeal ei tohtinud muid punkte võtta. Selliseid jooni oli kaks tükki keset kaarti üle soo üksteisega risti tõmmatud ja see tegi võistluse märksa põnevamaks. Ühe sellise punktipaari otsustaski k6psu tiim jätta võtmata.



Lisaülesandeks oli mäkketõus ja laskumine vanade valgete Rootsi sõjaväe puusuuskadega, kusjuures tõusul tuli läbida veel takistusriba, mäe järsemas ülaosas ei olnud üldse lund ning kinnisõidetud lumel libisesid need suusad külgsuunas peaaegu sama hästi kui otsesuunas. K6ps siis tatsas mööda kruusasegust mullast mäenõlva üles, tegi ettenähtud tiiru ümber mäe tipus oleva vaatetorni ning hakkas nõlva järsemast lumikatteta osast külg ees alla ronima. Seal, kus lumikate algas, laskus enamik võistlejaid kas istuli ja käte abiga või siis ainult ühel suusal ning teise jalaga suunda ja kiirust korrigeerides (määrustiku järgi pidi vähemalt üks suusk alati jalas olema). K6ps aga tuiskas, nagu ikka, täie hooga ja täiel häälel alla, jalad laiali ja keel ripakil. Kohtunikele otsasõidu vältimiseks (tuletame meelde, et suusad libisesid külgsuunas ka hästi ning seega polnud eriti juhitavad) viskas k6ps end lõpuks hoo pealt külili ja sellega enam-vähem sõit lõppeski. Jäi üle veel uus tõus jalgsi samasse mäkke, vaatetorni otsa ronimine, seal viimase punkti võtmine ning alla ja finishisse.



Kokkuvõttes saavutas k6ps oma tiimiga üldarvestuses 121. koha 187-st, segavõistkondade arvestuses 39. koha 75-st, mis pole üldse hirmus paha tulemus. Aga peaasi oli see, et sellest üritusest sai k6ps järjekordselt hea elamuse. Tänud korraldajaile selle eest.



Äramärkimist väärib veel asjaolu, et too sõjaväesuuskadel turnimine ongi seni jäänud k6psu ainsaks suusatamiskatseks käesoleval pea olematu suusailmaga talvel. Isegi Tartu Maratoni avatud rajast otsustas k6ps seekord (üle päris mitme aasta) loobuda. Kui maraton ise toimub, siis selle püüab k6ps kuidagi läbi nühkida, et oleks lootust Nelikürituses tulemus kirja saada. Muidu aga on k6ps otsustanud sel hooajal suusatamise unustada ja selle asemel hoopis rattasõidule panustada. Kui just ime ei juhtu ja tõeline tali pikemaks ajaks pauguga taevast maa peale ei tule.