Wednesday, September 2, 2015

Jätk eelmisele unenäole

Püüan sellele loole nüüd juba ilmsi jätku kirjutada

*********

Maja poole tagasi hiilides mõistsin, et Kaliliga pole tänapäeval midagi teha. Seega enne, kui hakkasin jõudma lagendikule, mille teises servas paistis talu, peitsin Kalili kõrgemale kuuse otsa tihedate okste sisse ning jätsin koha erinevate märkide järgi meelde. Eemaldasin igaks juhuks salve ning peitsin selle eraldi ühe lähedal asuva puu juurte alla. Mõtlesin, et kui see kõik on läbi siis saadan Kaitseliidule teate.

Ettevaatlikult vaatasin puude vahelt üle lagendiku. Kõrreliste ja noorte kuuskede vahelt paistis eemal kaugel lagendiku teises otsa minu sinine Nissan, mis seisis puukuuri taga. Mingit suuremat liikumist polnud talu juures märgata, aga ma olin alles liiga kaugel, et seda lõplikult otsustada.  Igatahes tuli nüüd olla väga ettevaatlik, sest HALi "silmad" võisid olla igal pool. Kas HAL võis siiapoole "vaadata"?  Oletasin, HALil võib olla lagendikule suunatud liikumisandurid, mis tunnevad ära suurema liikumise. Tavaline liikumisandur peaks "nägema" liikumist alles mõne meetri pealt ning ta peaks olema seina peal nähtaval kohal. Seega kui mul õnnestuks märkamatult hiilida autost umbes paarikümne meetri kaugusele, siis peaks mu Pebble nutikell võtma Bluetooth LE ühenduse autos asuva telefoniga, mispeale ma saan Carwings-i edasiarenduse abil öelda autole, et ta aktiveeruks ja sõidaks talust eemale metsa vahele, kus ma saaksin autosse tulla. Seda aga üsna kindlasti märgatakse. HAL võib liikumist tuvastada ka videokaamerate ja pildianalüüsi abil. Sellega avastaks ta liikumise ammu enne kui ma autole piisavalt lähedale jõuaks. Võibolla on HAL isegi mind ja meid kõiki pidevalt filminud ning deep learning algoritmide abil endale selgeks teinud nii, et ta mitte ainult ei märka liikumist vaid tunneb mind ka ära. Selle vastu aitaks, kui ma maskeeriksin ennast näiteks väikeseks kuuseks. Kuna vahepeal oli tõusnud ka tuul, mis kõigutas aastaid niitmata lagendikul kasvavaid kõrrepuhmaid ja üksikuid noori kuuski, siis oletasin, et väikese kuusena lagendikul vähehaaval liikudes jään ma isegi pildi muutuseid analüüsivale algoritmile märkamatuks. Veel võis HAL kasutada ümbruse jälgimisel soojuskaamerat. Hakkasin just mõtlema, et selle vastu polegi mul õieti midagi teha, kui märkasin lagendikul rahulikult söövat lambakarja, kes oli umbes minu ja auto vahel. Nüüd võis oletada, et minu soojuspilt on sarnane lamba omaga ja võin seega jääda märkamatuks - kui just HAL ei rakenda väga keerulist stream processing algoritmi, mis tuvastab, et üks lammas liigub väga ebatavaliselt või et kuusel on millegipärast soojaverelise termopilt. Aga selle riski ma hindasin suhteliselt väikeseks.  Niisiis, ennast üleni kuuseoksi täis toppinud ja nende vahelt piiludes asusin kükakil asendis kakerdama lagendiku poole, aeg-ajalt peatudes.  Peab ütlema, et on pehmelt öeldes väga ebamugav, kui sul on põue, püksid, varrukad ja kraevahe paksult teravaid kuuseoksi täis topitud ning sa pead selliselt kükkis liikuma puhmasel pinnasel mitusada meetrit, aga hetkel tundus see probleem väheoluline ning ülimalt kõrgenenud adrenaliinitaseme juures ei pannud ma toda ebamugavust eriti tähele.

Hakkasin juba lammasteni jõudma kui märkasin järsku ehmatusega küljelt minu poole jooksvat koera - todasama, kes mind talust põgenedes taga ajanud oli. Nüüd oli mul vesi ahjus - koera ma oma kuusemaskeeringuga juba kindlasti ei peta. Kahetsesin juba, et ma relva kaasa ei võtnud. Oleksin saanud seda vähemalt enesekaitseks kasutada. Viimases hädas haarasin maast ühe paraja suurusega kivi pihku. Koer lähenes. Asjaliku galopiga jooksis ta minu ja lammaste vahelt mööda, minust oma kolme-nelja meetri kauguselt. Kas ta ei märganudki mind?? Kuidas on võimalik, et sellise lõhnatajuga elukas mind nüüd ei märganud? Märkas küll. Jooksu pealt ilma eriliselt pead pööramata vaatas ta mulle vandeseltslasliku naeratusega sügavalt silma.  Mulle näis, et ta isegi pilgutas oma paremat silma. Ja jooksis edasi, nagu poleks mind olnudki, nagu tal oleks hoopis vaja rutiinselt lambad üle vaadata ja siis tagasi koju sörkida.

Monday, August 31, 2015

Tänaöine unenägu

Sõitsime mingi seltskonnaga puhkama kuhugi Vooremaa metsade vahele ühte ilusasse suurde turismitalusse. Ei mäleta täpselt, kes seal seltskonnas oli, aga meid oli oma kuus ja peresid kaasas polnud. Talu oli tõesti uhke: vana palkmaja koos rehealusega, ilus aed ja kõrvalhooned, kõik autentselt taastatud. Peremees kurtis, et küttepuud ei pidavat tänavu üldse kuivama. Millegipärast ma teadsin, et mingi keerulise ja vähetuntud füüsikaseaduste kombinatsiooni kohaselt peaksid puud kuivama kiiresti, kui need päevaks kinnisesse autosse laduda. Seega kuna oli päikesepaisteline päev ja me pidime veel sinna mitmeks päevaks jääma, siis ladusime koos peremehega minu Nissan LEAFi salongi laeni küttepuid täis.

Millaskil peale seda tekkis meie seltskonnal peremehega mingi suhteliselt mõttetu väike vaidlus, mille peale kogu talu juhtiv pahatahtlik superarvuti HAL otsustas meie seltskonna vangi võtta. Muidu oli HAL siiani tegelenud uste ja akende, valguse, kütte jms. juhtimisega ning toateenindusega. Piisas ütlemisest "HAL, palun alanda minu toa temperatuuri 17 kraadinin ning hommikul kel 6 tõsta uuesti 19 kraadini" või siis: "HAL, palun too mulle väike pudel gaasiga mineraalvett ning lisa see toa arvele" ja oligi tehtud. Nüüd aga sirutusid seintest ja väljas asuvatest esemetest kiirelt välja robotkäed, mis haarasid meist igaühe kinni. Minul ainult õnnestus esikunurgast minupoole liikunud robotkäe eest juhuslikult väga napilt välisuksest välja hüpata.

Tormasin puu najal seisva jalgrattani, hüppasin sadulasse ning kihutasin sellega väravast välja mööda kruusateed talust eemale metsa vahele. Peremees sajatas midagi, koer jooksis lõrinal mulle järele. Kuna mulle tundus, et peremees asus mind autoga jälitama, siis põikasin esimesel võimalusel teelt kõrvale single-trackile ehk jalgrajale. Koer klähvis endiselt kannul ning oli üsna lähedal. Ühel hetkel aga muutus koer ootamatult sõbralikuks ja rahulikus. Peremeest autoga ei olnud ka näha ega kuulda. Kuna mulle tundus, et olen nüüd HAL-i mõjuulatusest väljas, siis jäin hingeldades seisma ning tulin rattalt maha. Koer oli kuhugi läinud.

Jalutasin ratast lükates ja hingeldades jalgrada mööda edasi ning mõtlesin, et mis ma nüüd peale hakkan. Mul polnud ei telefoni ega kaarti. Mul polnud mitte midagi kasulikku kaasas peale ratta. Teadsin ennast olevat suurematest asustatud punktidest vähemalt päeva teekonna kaugusel juhul kui ma väldin suuremaid teid (uskusin ikka, et peremees asus mind autoga otsima).

Selliselt arutledes sattusin kogemata tühjale Kaitseliidu polügonile ning leidsin maast täiesti juhuslikult ühe Kalili koos padruneid täis salvega. Esialgu arvasin, et see teeb mu olukorra lihtsamaks. Mõtlesin, et hiilin tagasi ja ähvardan peremeest, et ta vangid vabaks annaks. Siis aga hakkas mulle tunduma, et peremehe käitumine oli olnud tegelikult kuidagi imelik. Ta meenutas mulle natuke dr. Snauti Stanislav Lem-i romaanis "Solaris" sel korral, kui peategelane esimest korda Snaudiga rääkima tuli. Snaut käitus siis äärmiselt ettevaatlikult, kuna ta ei teadnud kas temaga räägib päris inimene või tollel planeedil elanud imeorganismi loodu. Seega võis peremees ise ka olla oma HALi ori ning sunnitud sellega koos elama. Võibolla tegi ta ainut HALi ees näo, et hakkab mind taga ajama? Äkki oli peremees tegelikult minu poolel? Miks koer kodust väljaspool veidral kombel meelt muutis? Lisaks ma ei teadnud täpselt HALi võimekust ja ulatust, sest kõik sensorid ja aktuaatorid olid korralikult maja seintesse ja muudesse esemetesse peidetud püüdmaks säilitada talu ajaloolist ilmet. HAL võis mind ammu enne märgata kui ma majani jõuaksin ning teha vangidega mida iganes. Ja lõpuks ma ei teadnud üldse, kus asub HAL-i "aju", et seda rünnata. Seega otsustasin, et see ei ole ka hea plaan. Aga teisest küljest tundsin ma väga puudust mingist kriitilisest esemest, mis asus talus minu küttepuid täis laotud autos. Ma ei teadnud, mis ese see on, aga teadsin, et see on kogu olukorra lahenduse võti. Samuti ei saanud ma ilmuda kuhugi asulasse ja paaniliselt küsida luba helistamiseks.  Koos automaadiga oleks mind ilmselt kohe kinni võetud ja keelatud relva omamises süüdistatud, ilma selleta aga lihsalt mitte usutud. Võibolla oleks koos politseiga talusse kohale sõitnud ja peremees oleks lihtsalt head nägu teinud nagu oleks kõik korras. Niisiis, keerasin tagasi lootuses, et mõtlen midagi välja ja jõuan märkamatult autoni.

Ei saanudki teada millega see lugu lõppes, sest hommik jõudis enne kätte.

Sunday, December 29, 2013

K6ps's Ultimate Smartphone Test

I'm writing this in English, in case it interests any smartphone developers worldwide.

The Test

This is the test i intend to put all my current and future handsets through:

  1. I enter my car, switch on the car.
    1. The handset should switch to "car mode". Only unlocking the handset (insert security code, mazelock, fingerprint scan, face recognition, etc.) plus at most one additional simple movement (tap a button, touch an NFC tag, etc.) should be required to switch it to car mode.
    2. When going to car mode, the handset should:
      1. Switch to ringing mode, if it was silent before
      2. Connect to external audio system, if/when it is available (such as Bluetooth headset or car built-in audio)
      3. Launch my favorite music player, if/when external audio system is available and it is stereo (i.e. not if only mono Bluetooth headset is available)
      4. Launch my favorite navigation system and bring it to foreground. The navigation system should show traffic information, e.g. traffic jams, problems on road, police, etc. (such as Waze)
      5. Not go to sleep mode and darken the screen (unless battery is getting emptier than a particular treshold),
  2. I navigate to an address in my calendar entry, address book entry, or a web site.
    1. It should start navigation in my favorite navigation app
    2. Copy and paste of address is the most complicated task that should be needed.
    3. If both a headset and car audio system are active, the navigation voice messages should only come to the headset.
  3. I switch on the car audio player
    1. The handset should resume playing music where it left off last time.
    2. If navigation app is in foreground, the music player should stay in background.
    3. Controlling the music should not require me to take my eyes off the traffic/road (if the car has external music controls (e.g. play, stop, previous, next, volume up, volume down buttons on wheel), the handset should be controllable by these).
    4. If both a headset and car audio system are active, the music should play only in the car audio system.
  4. Navigation (voice) message comes while music is playing.
    1. The handset should smoothly pause or mute the music before the voice message.
    2. It should smoothly resume the music after the voice message.
  5. Incoming call comes while music is playing and navigation is active
    1. The handset should display caller name (if it is in my phonebook) or number on screen with minimal disturbance of the navigation screen
    2. It should smoothly pause or mute the music and start ringing.
  6. I answer incoming call
    1. Answering incoming call should not require me to take my eyes off the road (E.g. it should be automatic, push of a button on headset, push of a button on steering wheel, etc.)
    2. If music was playing, it should be smoothly paused or muted.
    3. If navigation app is in foreground, it should stay in foreground. Only a minimal visual indicator of an active call is allowed.
    4. If both headset and car audio system are active, the call should only be in headset.
    5. If i turn off the headset while call is active, the call should switch from headset to car audio system.
  7. I initiate outgoing call
    1. Initiating outgoing call should not require me to take my eyes off the road (E.g. it should be a push of a button on headset or on steering wheel and voice dialing that resolves contact names also in Estonian)
    2. If music was playing, it should be smoothly paused or muted.
    3. If navigation app is in foreground, it should stay in foreground. Only a minimal visual indicator of an active call is allowed.
    4. If both headset and car audio system are active, the call should only be in headset.
    5. If i turn off the headset while call is active, the call should switch from headset to car audio system.

Some Results

Nokia N9/SailfishOS

The SailfishOS was very recently ported to N9 and it has many issues so far. So i feel it is not time yet to start the test. However, i've installed SailfishOS to my N9 and have played with it a bit.

Nokia N9/MeeGo + ProfileMatic + QuazarMX + Waze unofficial Qt port

Works pretty well, except:

  • Fails completely on the "outgoing calls" section, because it has no built-in voice recognition. There are a few third-party voice command apps, but all of them rely on the Google Voice service, which has no Estonian language support. There is zero chances than any of such apps correctly resolve and Estonian name to a phonebok entry.
  • The Waze port is very raw and has several issues. Also, it is very unlikely that it will be ever updated for N9.
  • Not possible to launch navigation with Waze from address book or calendar entry. Can't copy/paste addresses from some places either, e.g. from an e-mail message body (with the built-in MeeGo e-mail app).

Nokia 5230/Symbian S60

Works surprisingly well. It (the S60) is the only platform so far that i have seen to pass the "outgoing call" test. Some issues:

  • I did not find any app for S60 that switches profiles automatically on certain conditions. However, switching them manually was very straightforward.
  • I did not have any interactive navigation app, but the built-in Nokia Maps was fairly good too.

Others

I have played a little with iPhone 4s and a few Android devices, but i have not systematically performed this test with these. However, i'd expect Android and iOS devices to succeed on everything else (because of multitude of apps available) but fail on the "outgoing calls" section (because of no Estonian language voice support). I have never played with any handheld device of Windows Phone, Blackberry, the newer versions of Symbian, and others.

Sunday, December 22, 2013

Üks umbes aasta tagune unenägu (ja selle hilisem mõningane ilukirjanduslik edasiarendus)

See sai Facebook-is juba kunagi avaldatud, aga igaks juhuks kirjutan ühes tükis siia ka. Tegemist on niisiis ühest umbes aasta tagasi nähtud unenäost edasi arendatud ilukirjandusliku eksperimendikesega.

*********

Õhtuks jõuan muistse kaitserajatise varemete juurde. See on selline nagu neid siinkandis ikka leidub: kollakatest kividest, mitte kuigi suur, liiva täis tuisanud. Kivivare varjust avastan väikese puust onni. Seegi näib ammu maha jäetud olevat. Vast on mõned rändurid enne mind selle siia ehitanud. Otsustan esimese öö siin onnis veeta. Igaks juhuks lükkan onni sisse ka oma päevinäinud mopeedi ning loobun tule tegemisest: kindral oli mind hoiatanud et kuigi piirkond on rahulik ning kohalikud elanikud üldiselt siirad ja lahked, esineb siiski Islami ekstremismi ja viha lääne inimeste vastu.

Enne päikeseloojangut võtan seljakotist videokaamera ja asun varemeid lähemalt uurima. Jalutan tiiru ümber varemete. Seisatan. Toetun hetkeks müürile. Edasi aga hakkab juhtuma kummalisi asju. Kivi, millele toetusin, avaneb. Tema esipaneel kukub eest ära. Selle all on näha müüri sees väike ümar plekist laegas. Mõtlen: "See on nüüd küll pime juhus." ja avan ettevaatlikult laeka.

Laegas on täis väikesi kujukesi. Ühest küljest meenutavad nad selliseid, nagu võib leida poest ostetud shokolaadi-üllatusmunade seest, teisest küljest aga mingeid ebamääraseid arhailisi Budda kujukesi. Kõik nad tunduvad kullast olevat. Igaüks veel eri tooni: mõni on oranzikas, mõni päris hõbevalge, mõni kergelt rohekas. Võtan ühe pihku. See on punakat tooni. Ühtepidi vaadatuna oleks nagu väike rõõmus delfiin. Teistpidi vaadatuna aga Budda mis Budda.

Järsku märkan silmanurgast, et minust vaid kümnekonna sammu kaugusel istub kivihunnikul vana halli habemega beduiin. Ta istub rahulikult, nagu ei läheks talle minu tegevus eriti korda. Tema kehaehitus on kõhna ning tema päevitunud nahk kortsuline. Kuidas on võimalik et ma aarde uurimisse süvenenult tema tulekut ei märganud? Polnud siin ju ühtki hingelist ning kõrbe ja mäestiku piiril looklev teerada paistis mõlemale poole kuni silmapiirini täiesti tühi. Äkki on ta mingi idamaine võlur, kes suudab eikusagilt välja ilmuda? Mida ta minust tahab? Ehmatust varjata püüdes tervitan teda pisut kohmetult oma sisseharjutatud Araabia tervitusega. Ta vastab rahulikult omapoolse tervitusega ning jätkab seal istumist, nagu ei oleks selles mitte midagi erilist et seina seest võib leida kuldaardeid. Mina aga ei suuda rahulikuks jääda.

Tean et nüüd tuleb mingi sekeldus. Käed ja jalad hakkavad värisema. Mõtted tormavad välkkiirelt läbi pea: Kas päästsin nüüd dzinni valla nagu vanas Araabia muinasjutus? Kas on see mingi eriti kavalat seatud lõks püüdmaks lihtsameelseid, uudishimulikke ja kasuahneid lääne inimesi? (Mul ei olnud mingitki kavatsust midagi sellest aardest salamahti omastada. Ei, selline inimene ma kindlasti ei ole. Oleksin ilmselt filminud aardest mõned kaadrid, seejärel laeka endisele kohale tagasi pannud, kivi hoolikalt sulgenud ning edaspidi sellest vaikinud, välja arvatud ehk kõige-kõige usaldusväärsematele inimestele nagu Joukko, C.-J., Celine, toimetaja, kindral ja minu abikaasa. Küll aga oleks mind saanud süüdistada uudishimus. Uudishimu on see, mis mind laegast avama pani. Uudishimu tõi mind üldse sellesse maailmanurka, kaugele kodust. Uudishimu aitas mul valida selle elukutse. Võib julgelt väita, et uudishimu on juhtinud olulist osa sammudest minu senisel eluteel.) Tunnen mingit jõuetut piiratust ja lootusetut nõrkust. Tahaks maha langeda ning anda vanale mehele mõista, et ta võib teha minuga mida heaks arvab, olen selle ilmselt ära teeninud. Samas sunnib miski mind rahulikuks jääma. Äkki on see ikkagi juhus? Äkki ta ei tahagi minust midagi? Paneks külma rahuga aarde seina tagasi, kinnitaks kivi nii nagu oli, puhuks vanamehega väärikalt natuke juttu (kuigi mu Araabia keel on vahepeal üsna rooste läinud ning siinset kohalikku dialekti peetakse mitte kuigi kergeks), jagaks temaga oma seesamisaiad ja külma hirsipudru kui soovib, keeraks onni magama ja loodaks et ärkan hommikul puhanuna samas kohas, võtan seljakoti selga, istun mopeedile ning jõuan kuhugi oaasi veel enne keskpäevast kuumust?

Vanake aga istub edasi. Loojuva päikese viimased kiired valgustavad tema tumedaid silmi.

Wednesday, December 11, 2013

2013-ndast aastast ja kirjutamisest

Mõtlesin juba, et täiesti lootusetu on kunagi jõuda siia veel midagi kirjutada oma väikekodanliku elustiili juures. See elustiil on täis tegemisi abikaasa ja lastega, eluaseme ja koduloomade eest hoolitsemist, karjääritegemist, püüdlust enda ja oma lähedaste tulevikku kindlustada, ehk ka killuke püüdlust olla ühiskondlikult aktiivne, ning veel üks killuke konstruktiivset looderdamist. Aga ometi juhtub aeg-ajalt asju, mis kohe tahavad kirja pandud saada. Ehk nagu Karupoeg Puhh ütleb luuletuste kohta: "Lase aga tulla mis tulla tahab. See on kõige parem viis luuletusi kirjutada." Näiteks käesoleval 2013-ndamal aastal oleks kirjutada:

  • sellest, kuidas Mia on juba suureks lapseks saanud ning teeb iseseisvalt päris keerulisi asju, samuti kuidas Pia on ka vahepeal suureks saanud
  • sellest, kuidas k6ps ja Triinu käisid Horvaatias-Sloveenias ning veel mõnedest reisidest ja reisikestest mis k6psu pere on tänavu ette võtnud
  • sellest, kuidas on olnud esimene aasta ja 25000 kilomeetrit elektriautoga
  • sellest, kuidas on tänapäeval Nokia N9-t kasutada
  • sellest, millised on olnud k6psu pühapäevasportlikud saavutused viimasel hooajal
  • sellest, kuidas k6psu pere vahepeal kohe kümnekonna liikme võrra täienes - nimelt isenditega liikidest paracheirodon innesi ja corydoras aeneus ning nende isendite elust ja tegemistest
  • ja ka mõningatest tarkvara-arendusega seonduvatest filosooflistest küsimustest, mis k6psule on peamurdmist pakkunud
Aga elame-näeme ja vaatame kas õnnestub siia veel kirjutada.

Tuesday, April 10, 2012

Prioriteet 4-5 ideed


Järgnevalt loetleks mõningaid madala prioriteediga ideid, st. mida ma teeksin kui mul oleks peaaegu piiramatult vaba aega ning ka mõõdukalt vaba raha.


  • Taastaks vana-vanavanemate saja-aastase raadio puukasti ning ehitaks sinna sisse multimeedia-arvuti, mille ühendaks koduse audio-videosüstemiga. Muusika kuulamiseks, fotode ja videote vaatamiseks jms.

  • Installiks oma tööarvutisse op. süsteemiks FreeBSD ja prooviks kas sellega saab oma igapäevast tööd edukalt teha.

  • Läheks üle Dvorak-i klaviatuurile.

  • Skänniks korralikult kõik oma vanad negatiivid ja slaidid. Teeks neist albumid.

  • Teeks sedasama ema-isa vanade (alates 1950-dates) filmidega.

  • Vaataks taevatähti. Selleks valiks vaikse selge öö (parem varakevadel, kui sääski ei ole) ning koha, kus ei ole ühtki segavat maapealset valgust lähedal. Lesiks lihtsalt tundide viisi maas ja vaataks taevatähti.

  • Pildistaks aastaaegu. Teeks ühtedest ja samadest vaadetest pilti neljal aastaajal. Või isegi igal kuul.

  • Valmistaks endale ise kingad. Või vähemalt disainiks ise ja laseks käsitööna valmistada. Mingid eriti ägedad, mida kusagilt mujalt ei saa. Avaks koostöös mõne kingavalmistajaga oma väikese kingaäri, kus kliendid saavad valida disaini ja lasta käsitööna teha. Kõik disainid oleks unisex ja saadaval misiganes suurustes.

  • Ehitaks vanavanaisa talu maadele metsa serva onni. Sinna jääks aeg-ajalt ööseks. Kuulaks ööhääli, pildistaks vara hommikul päikesetõusu, vaatleks linde jne.

  • Teostaks mitmed oma matkaideed.

  • Teeks oma vedelema jäänud vanadest arvuti- ja muu eletroonikakomponentidest kunstiteose, kruvides need üksteis kõrvale ja peale suurele vineeritahvlile.

  • Pildistaks kõiki neid Tartu maanteel bussipeatuste seintele, Tallinnas Järvel plankudele ja ka mujale kellegi poolt joonistatud valgeid Riotminke (või kes iganes need on). Teeks nendest fotoseeria või kollaazi.

  • Teeks mõne 1980-dest pärit Polaroid kaameraga igasuguseid pilte ja vaataks mis välja tuleb.

  • Teeks sama 1950-dest päris Ljubitel-iga.

  • Loeks läbi oma vanad matka- ja muud päevikud. Digitaliseeriks parimad palad neist ja kirjutaks blogisse. Eriti tahaks digitaliseerida ja viimistleda oma 2000-aasta Kaukaasia mägimatka päevikut.

  • Loeks iga kuu kaanest kaaneni läbi National Geographic ajakirja. Üldse loeks vist lõputult igasuguseid asju.

  • Käiks regulaarselt Argentiina tango ja/või Salsa trennides. Põhjuseta ei puuduks ka üheltki suuremalt ürituselt ega kogenud välisõpetaja/-artisti osalusega laagrist.

  • Õpiks korralikumalt ära vene keele.

  • Õpiks igasugu huvitavaid aineid MIT OpenCourseWare kaudu.

  • Osaleks mõnes vabavaraprojektis.

  • Teeks regulaarselt kolm korda nädalas ratta-, jooksu- ja rulluisutrenni.

  • Reisiks Kanadasee, Islandile, Mongooliasse, San Marinosse, Austriasse, Portugali, Kuubasse, Tansaaniasse, USAsse jne.

  • Püüaks realiseerida mõnda oma IT arenduse ideed, luues oma startup-firma ning energiliselt seda arendades. Või siis panustaks mõne sõbra sarnasesse ettevõtmisse, millesse on usku.

  • Ostaks mõne vanema ja mitte väga suure ega äkilise mootorratta, näiteks Pannonia või Honda CB-750, sõidaks sellega ning remondiks seda ise, püüdes hoida seda võimalikult originaalsena.


Samas on nii hea et mul seda aega pole, sest see aeg kulub enamasti kõik kõrge prioriteediga valdkondadele:

  • Naised (täpsemalt: abikaasa ja tütred)

  • Erialane töö ja karjäär (tarkvara-arendus)

  • Kodu (maja ja aia korrashoid ning arendus)


Ma olen vist väga õnnelik inimene, et mul on olemas need kolm valdkonda, ma saan nendega tegeleda ning mul läheb nendest üldiselt hästi.

Matkaideed


Kevad tuleb täiega ja sai siin mingitel aegadel mitmetele seltsimeestele/-naistele suure suuga lubatud oma vanadest päevikutest mõningaid matkaideid otsida. Siin on kiire läbikammimise tulemus, erinevate raskusastmetega, ainult Eesti piiresse jäävatest, pisut parandatud-muudetud tänapäevaste teadmistega:


  1. Mõne aastatetaguse roheliste rattaretke marsruudi võimalikult lähedane kordamine oma väiksema seltskonnaga. Eriti tahaks korrata 1999 Tartumaa ja 2001 Lahemaa marsruuti. Kaardid koos teekonna ja vaatamisväärsustega on säilinud. Boonus: tee pilte samadest kohtadest kus siis tegid. Kestvus: 2-2,5 päeva, raskuskategooria: 2a-2b, olenevalt ilmast.

  2. Kombineeritud kajakk-jalgsi-kajakk matk Naissaarele. Kajakkidega Põhja-Tallinnast Naissaarele, seal läbida jalgsi kõik kolm matkarada. Looduskeskuse, tsaariaegse betoonkindluse ja maa-aluste käikude ning miinimuuseumi külastus võiks ka sees olla. Boonus: ehk saab kitsarööpalise suslaga või dresiinaga saarel pisut ringi sõita. Ööbimine looduskeskuse kämpingumajades või telgiga rannal. Kestvus: 1-2 päeva, raskuskategooria 1b-3a, olenevalt lainekõrgusest.

  3. Jalgsi Tallinnast Tartusse, võimalikult sirget joont pidi. Kestvus 2-2,5 päeva, raskuskategooria 5a-5b. Boonus: liikumine ilma pikemate peatusteta, k.a. öösel. Siis on vist juba 7a :)

  4. Kevadise suurvee-aegne kanuumatk mööda põlde-metsi-heinamaid. Sobib hea suurveega aastatel ja seda tuleb teha täpselt õigel ajal. Soomaal saab mõnel aastal juba jaanuaris algust teha. Loobu või Valgejõe ümbruses pole teinekord veel aprilliski hilja. 1-2 päeva, 1b-2a.

  5. Suusamatk Emajõe suursoo peal. Sobib kui soo on külmunud, lund piisavalt ning väljaspool liikumiskeelu aega. 1-2 päeva. 2b-3a. Boonus: teeks väikse tripi mööda Peipsit ka kuhugipoole. Bonus 2: teeks korralikult vanakooli-moodi: ahi, kühvel ja saag seljas kaasa, õhtuks igloo püsti jne.

  6. Rattamatk Peipsi järve põhjakaldal: Illuka-Vasknarva-Kuremäe kant. 1-2 päeva. 1b-2a. Boonus: päev Narvas vaatamisväärsustega tutvumiseks.

  7. Jalgsimatk Vastseliina – Piusa valdavalt jõe äärt pidi. Boonus: Piusa koopad. 1 päev, 1b-2a.

  8. Kombineeritud matk Riisipere-Vormsi-Riisipere ratas-praam-ratas-praam-ratas. 3 päeva, 3a-3b. Riisipere-Haapsalu mööda raudteetammi. Boonus: praami asemel kajakk aga siis on juba 4+ päeva ja 5a-5b ja tahab varustusealasid ja support tiimi.

  9. Rattamatk Setomaale. Marsruut tuleks veel välja mõelda.

  10. Üks uus idee: rulluisumatk Ülemiste – Järvevana tee (kui see ükskord valmis saab) – Järve – Männiku (seal on üks kehva lõik Tallinna piiril) – Männiku tee (uus kergliiklusrada) – Saku –Kasemetsa – Kiisa – Kurtna (vanem kergliiklkustee). 0,5-1 päeva. Boonus: Kurtna mootorrattamuuseum.