XDream Mooste

XDream-i sarja tänavune viimane osavõistlus sai maha peetud Moostes Põlvamaal. K6ps oma tiimiga startis ka seekord A-rajale. Kuna Juss oli läinud pikemaks ajaks Inglismaale õppima, siis sai seekord võetud kolmandaks tiimikaaslaseks Liinu ja meie JIT-Team esines jälle segatiimina. Ilm oli mõnus, päike näitas ennast terve päeva, puud olid ilusates sügisvärvides, kõigil oli tuju hea.

Võistlus algas Mooste mõisa lähedalt pargist rulluisuetapiga. Selle sõitsime üsna rahulikult koos. Oleks isegi võinud rohkem tempot anda, sest see oli lihtne etapp: tuli sõita mööda maanteed edasi, võtta punkt, ja pöörduda tagasi algusesse. Üks tiim rakendas rulluisuetapil sellist tehnikat, et kaks meest sõitsid ees kõrvuti, tegid tempot ja hoidsid kumbki käes nööri, mille otsas taga keskel veeres kolmas meeskonnaliige, kes ise tempot ei teinud vaid vaatas kaarti. See on päris hea tehnika juhuks, kui näiteks üks võistkonnakaaslane on palju nõrgem uisutaja kui teised. Samuti oleks sellest palju abi, kui rulluisuetapp oleks keerulisem ja seal tuleks mitmeid punkte otsida. Siis saaks selliselt sõidu ajal kaarti süveneda ilma aega kaotamata ega kartmata kuhugi vastu sõita.

Rulluisuetapp lõppes paarisaja meetri väga konarliku asfaldiga ning seejärel saabuti tagasi võistluskeskusse rattaalasse. Kähku uisud jalast, rattavarustus kaasa ja esimesele rattaetapile. Liinul oli rattasõidus vähe kogemusi, sestap me Jan-iga ei saanud eriti tulist tempot teha. Siin oleks ka puksiirköiest abi olnud, nagu siin ühes Sleepmonster-i artiklis kirjutatakse. Sellega oleks me oluliselt aega võitnud, sest Jan on üsna tugev rattasõitja.

Rattaetapi vahel oli jalgsi valik-joonorienteerumine. Kõigepealt tuli valida viiest erinevast joonest üks. Valisime sellise, mis oli maastikul lihtsamini järgitav, kuid pikem. Siis sai kaardi ning võis asuda teele. Üles tuli leida kõik joonel asuvad punktid. Kuna Liinu oli hea orienteeruja, siis selle läbijooksmisega meil erilisi probleeme polnud. Korra ainult tekkis kahtlus, kas me pole mitte õigelt teelt kõrval kaldunud. Ja jalad sai märjaks ka. Seiklusspordiüritustel saavad 100% alati vähemalt jalad märjaks. Pole mõtet unistadagi, et kuivalt pääsed. Raskematel juhtudel, nagu näiteks viimasel Ferrino 36h-l, kus k6ps kevadel käis, tuleb koguni kõhuni vette ronida. Või siis riietes mitusada meetrit ujuda, nagu suvel XDreami öisel etapil, mille ka k6ps sel aastal läbi tegi.

Järgnenud teine rattaetapp viis meid Põlva lähedale Mammaste Tervisespordikeskuse suusaradadele.

Seal me tegime mitu orienteerumisviga, millega kaotasime taas aega. Kuid avastasime, et need paistavad väga korralikud suusarajad olevat. Sinna on hiljuti tehtud valgustus ja tähistused. Tõusud ja laskumised on ka päris muljetavaldavad. Nii et talvel tasub sinna suuska proovima minna.

See osa rattasõidust lõppes kusagil päikesepaisteliste põldude vahel, kust algas jooks kanuu alguspunkti Ahja jõe äärde. Kanuusõit toimus Ahja laiemas osas peale veskitammi. Algul tuli sõita vastuvoolu kuni tammini välja kahelt poolt jõge punkte otsides. Punktid asusid päris põnevates kohtades: üks rippus kusagil kaldasopis jõe kohal puu otsas, üks asus liivapaljandis olevas koopas, üks keset kõrkjasaart jne. Tammini jõudnud tuli pöörata tagasi ning sõita allavoolu alguspunkti tagasi.

Edasi hakkas päike juba õhtusse keerama ning meil kästi sõita otse finishisse. Seega jäid vahele viimane jalgsietapp, viimased rattapunktid ja lõpu lisaülesanded. Sellest viimasest oli pisut kahju, sest need on alati päris põnevad ülesanded, aga polnud miskit parata, tuleb teinekord rohkem trenni teha.

K6psu tiim saavutas lõpuprotokollis 67. koha, olles segatiimidest 15-s. Sarja üldarvestusse läks JIT-Team kaks korda, kuna ühel etapil olime osalenud meeste-, kahel segatiimina -- oleks kõigil osalenud segatiimina, siis oleks hulka kõrgema koha saanud. Aga 80-s koht 110-st (segatiimidest 18-s 25-st) pole ka teab mis katastrofaalne tulemus.

Seiklussport on kompleksne ala, kus edu sõltub paljudest teguritest: vastupidavus ja liikumistehnika erinevatel kestvusaladel, kiire orienteerumisoskus, tiimi koostöö, strateegia ja taktika valik, varustuse optimeeritus ja kiire käsitlemise oskus jne. Lisaks trennile tuleb suur osa sellest kogemusega ja senise kogemusega on k6ps selles mõttes rahul, et igalt seiklusspordiürituselt oleks justkui midagi uut õppinud. Seega vaatab k6ps uuele hooajale üsna optimistlikult vastu.

Koturnijad Viljandis

K6ps ja Triinu käisid jälle üle pika aja teatris -- sedakorda taas Viljandis Ugalas. K6ps pole küll mingi eriline teatri asjatundja ega tihe külastaja ning on varem Viljandi teatris käinud ainult ühe korra, aga miskipärast on just see teater k6psule kõige rohkem meeldima hakanud.

Teartihoone ise tundub seal linna kohta ebaproportsionaalset suur: lähed läbi linna, kesklinnas on palju väikseid 3-4 korruselisi maju tihedalt koos, alakorrustel väikesed poekesed jms., siis tuleb pisut tühja maad ja siis kõrgub uhke suur ja lai punane hoone, ümber palju vaba ruumi ja haljastust. Sees soliidsed laiad koridorid täis kultuuri ja pidulikes riietes inimesi ja teatrisaal, mis oma publiku mahutavuse poolest vist ei jää palju alla pealinna suurimatele.

Etenduseks oli komöödia "Koturnijad ehk kui nalja ei saa siis meie ei mängi". See oli selline kerge huumori tükk, kus sai üksjagu naerda. Saal oli küllaltki täis. Kuna tegemist oli selle tüki viimase ettekandega, siis suutsid näitlejad selle kogemuste põhjal ikka väga hästi ette mängida. K6ps ja Triinu istusid üsna ees ning nägid ära ka näoilmed, mis andis etendusest saadud kogemusele palju juurde.

Ka seekord võtsid k6ps ja Triinu Viljandi-külastust rahulikult ning jäid sinna ka ööbima hotelli Grand Hotel Viljandi, mis on üks täitsa hea hotell k6psu arvates. Eriti hea tundus seal hommikusöök, võrreldes paljude teiste hotellidega, kus k6ps oma tööreisidel sageli peatunud on.

Järgmisel hommikul magasid k6ps ja Triinu kaua, sestap jäi jälle sooritamata jalutuskäik Viljandi lossivaremeis. See olla samuti üks ebaproportisonaalselt suur ehitis võrreldes muu linnaga ning viimati käis k6ps seal vist umbes kolmandas klassis klassiekskursiooniga. Aga k6ps kavatseb koos Triinuga Viljandit veelgi külastada, kui mahti saab ja kui midagi potentsiaalselt vahvat teatris näidatakse. Siis tuleb ka lossiretk tõsisemalt käsile võtta.

Tartu Rattamaraton ja Nelikürituse kokkuvõte

Nädal tagasi käis k6ps järgjekordset Tartu Rattamaratoni sõitmas. Seekord oli tegemist kümnenda juubeliüritusega, k6psu jaoks aga oli see üheksas. Kõige esimesele rattamaratonile 1998-ndal aastal ei õnnestunud k6psul minna. Peale seda on k6ps aga üheksa aastat järjest alati stardis olnud nagu viis kopikat ja alati finishis ka. Kõik need üheksa ratta markeeringuklepsu on ilusasti k6psu rattaraamil reas alles ka. K6ps ei ole vahepeal ratast vahetanud. Õigemini on küll, k6ps on oma ratta vahepeal korduvalt ümber ehitanud ja komponente välja vahetanud, raam on enam-vähem ainus asi, mis on samaks jäänud.

Juubeliürituse rada oli käesolevale aastale kohaselt märg ja mudane, ilm aga vahelduva pilvisusega ja kaunikesti tuuline. Seetõttu oli sõita tunduvalt raskem kui eelmisel aastal kuivaga. Palju oli selliseid kohti, kus tuli mudas nikerdades õige tee leida ja mitte ratta pealt maha astuda. Päris mitmest tõusust läks k6ps ka jala üles, erinevalt eelmisest aastast. Eks k6psu rattavorm oli ka seekord kesisem kui mullu. Raja esimese kolmandikuga sõitis k6ps endal jalad kinni, ehk siis sai haamri, ja peale seda muutus edasiliikumine üsna vaevaliseks, milliseks ta jäi üldiselt lõpuni. Ei aidanud ei venitused, söömine, ega ka kerge puhkus -- kui ikka pole piisavalt rattaga sõitnud, siis ei ole midagi teha.

Tulemus 5:27:56.6 ja 2204. koht räägivad ise enda eest. K6ps kaotas oma eelmise aasta tulemusele (4:43:45.8 ja 2153. koht) oma kolmveerand tunniga. Sellest ehk vast ainult 20 min. oli raskemast rajast tingitud, ülejäänu ilmselt kehvemast vormist. Seda kinnitab asjaolu, et ka mitmed k6psu sõbrad kaotasid oma eelmise aasta tulemusele 20-30 min., kuid enam-vähem säilitasid koha või koguni parandasid seda.

Kogu Tartu Neliküritus jäi k6psul sel hooajal kesiseks - 373. koht 415-st. Suusamaraton läks keerulistes lumeoludes ebaõnnestunud määrimise nahka ja võibolla ka veel nädal varem toimunud avatud raja sõidust (mille k6ps tervenisti läbis) ebapiisava taastumise nahka. Jooksumaratoni erakordselt tagasihoidlik tulemus tuli kas kerge haiguse või/ja mõningase ületreenituse tõttu - k6ps jooksis pikka aega enne jooksumaratoni iga nädal küllaltki pikki distantse.

Aga sekka positiivseid meenutusi ka: esiteks, Mia läbis sel aastal esimest korda edukalt Mini Nelikürituse 3-4 aastaste vanuseklassis ja teda ootab selle eest väike meene. Teiseks, Tartu Rulluisumaratoni tulemusega võis k6ps sel aastal täitsa rahule jääda. K6ps kavatseb rulluisutreeningutega jätkata ning ootab aega, mil neliküritusest saab viisiküritus. Siis proovib k6ps saada kohta esimese 100 seas. Seniks aga tuleb panna oluline rõhk rattatreeningutele, sest paistab, et järgmisel aastal veel viisiküritust ei tehta.

Nüüd siis jääb sel hooajal teha veel viimane XDream nädala pärast Moostes ja võibolla ka pulli pärast üks kergejõustiku kümnevõistlus sõprade ringis. Siis tuleb mõningane puhkus kehalisest aktiivsusest, mille jooksul tuleb seada eesmärgid ja teha plaanid järgmiseks hooajaks.

LEGO klotsidest keerdtrepi tegemine

K6ps ja Mia avastasid hiljuti, et LEGO DUPLO standardsetest 2x2 ja 2x4 klotsidest saab edukalt keerdtreppi ehitada. Pildid said tehtud Triinu uue Nokia E50 telefoniga ja on seega nats udused, aga konstruktsioonist peaks aru saama. Trepp keerleb kogu aeg ühe ja sama 2x2 posti ümber, aga iga neljas klots on 4x2, siis püsib asi koos.

Uusi fotosi avaldatud

K6ps on vahepeal viimaste sündmuste piltidega valmis saanud ning need üles riputanud, ikka traditsioonilisse kohta --> http://picasaweb.google.com/tanavst. Sinna on lisandunud näiteks Hiiumaa külastuse, Nõmme seikluspargi ja Leifi sünnipäeva pilte. Piltidega on täiendatud ka nendesamade sündmuste kirjeldusi siin allpool.