Eile läks k6ps lastega Pokumaale. Triinu jäi üksi Tartusse oma ema juurde, kasutamaks head võimalust segamatult oma doktoritööd edasi kirjutada. Ott tuli ka kaasa, seega oli k6ps lausa kolme lapsega.
Võromaa suurte hämarate laante vahel sadas kerget vihma. Lund ei olnud, külm ka eriti ei olnud. Puud olid raagus. Valget aega vähevõitu. Metsaalune oli kaetud märgade ühtlaselt tumepruunide lehtedega nii, et kohati kadus rada nende alla ära.
Aga kaks matkarada tegi k6ps selliselt lastega läbi -- matkamängu raja ning väikese taimeõpperaja.
Matkamängurajal olid suured lapsed tublid. Seal tuli otsida looduslikke objekte, mis mõningase fantaasia rakendamisel paistavad kui kamm, sipelgate kaarsild, krokodill, harf jne. Ott luges samme ja koos Miaga leidsid nad üsna kerge vaevaga üles otsitavad objektid ning nende juures olevad puupakud, mille sisse oli kirjutatud sammude arv järgmise objektini ning selle kirjeldus. Pia aga väsis varsti metsa all tatsamisest ning k6ps tõstis ta oma seljakott-matkatooli. Seal oli ta omadega üsna rahul. Päris pokusid k6ps ja lapsed aga ei silmanud. Ainult selliseid pisikesi ja kollaseid oli näha. Ju nad siis olid läinud külma, märja ja pimeda eest mõneks ajaks kuhugi hubasemasse kohta.
Pärast, pimeduse saabudes, astus k6ps lastega läbi ka Pokumaa külastuskeskusest. Omapärase kujundusega naturaalses puumajas oli hubane ja mõnus olla. Seal sai panna selga pokukostüümi ning seejärel võtta ette majas väike ringkäik. Ott miskipärast ei tahtnud pokukostüümi ja Pia suurust ei olnud saadaval, seega olid seekord pokud ainult k6ps ja Mia.
K6ps avastas, et poku, st. mätas, ei ole tegelikult väga lihtne olla -- peakate on raskevõitu ja "juuksed" kupuvad silmadele ette tulema nagu kardinad. Aga eks see on ainult inimestel nii. Pokudel endil näis poku olla olevat vägagi lihtne ja lõbus.
Kõigepealt juhatati keldrisse, kus oli välja pandud näitus Edgar Valteri loomingust. Seal oli nii kunstniku kujundatud raamatud (küll oli palju lasteraamatuid, enamus nendest k6psle oma lapsepõlvest tuttavad ning paljud Mialegi juba unejutuks ära loetud) ja suuri illustratsioone kui ka kunstnikust endast tehtud fotosid ja skulptuure. Silma ei hakanud aga ühtki ajakirja "Pikker" numbrit, mille veergudelt k6ps mäletab Edgar Valteri karikatuure 1980-test aastatest.
Eriti meeldisid k6psule aga Edgar Valteri maalid. Need oli kuidagi sellistes mõnusates naturaalsetes toonides, nii et neid oli väga hea vaadata. Kolm last aga k6psul kaua maalikunsti nautida muidugi ei lasknud -- tuli suunduda hoopis läbi madala käigu üles mängu- ja meisterdamise tuppa.
Seal sai Mia jälle korralikult tegeleda oma praeguse aja meelistegevusega -- meisterdamise ja joonistamisega.
Pia jälle enda omaga -- ringi hängimise, igasuguste asjade korduvalt läbi uurimise ja järgi proovimise, ning kõikide inimestega suhtlemisega.
Pakuti ka väga häid iseküpsetatud piparkooke -- esimesi sel jõuluhooajal. Pia sõi piparkoogil ilma pikemalt mõtlemata glasuuri pealt ära ning andis ülejäänu k6psule.
No comments:
Post a Comment