Showing posts with label rattasõit. Show all posts
Showing posts with label rattasõit. Show all posts

Monday, August 1, 2011

Orissaare-Muhu Öine XDream


Sume suveõhtu, vaikne ja soe. Väike Orissaare linn elab oma vaikset rahulikku elu. Ühes kohvikus peetakse sünnipäeva. Laua taga istuvad pidulikes riietes inimesed, daamid-härrad ja lapsed. Selle avatud uksest kostub suveõhtusse jutukõminat ja laulu. Aga seegi on üsna tasane.



Äkki ilmvad linna mitusada värvilises liibuvas riietuses, numbritega ja kiivritega klouni, kes askeldavad jalgrataste ja seljakottide kallal. Nende liigutused on kiired, täpsed ja läbimõeldud ning seljakottidest tuleb neil välja igasugu veidraid asju.



See on XDreami-rahvas. Kell kümme käib kooli staadionil üks kõvem pauk ja klounid teevad kõik ühekorraga rulluiskudel sealt üsna ruttu minekut. Alanud on ACE XDream-i 2011 kolmas, Orissaare öine pikk etapp.



Natuke kiiret uisutamist ümber linna ning siis pöörduvad klounid kolmekaupa kesklinna tagasi. Nad võtavad kiirustades uisud jalast, istuvad kanuudesse ja ragistavad nendega õhtuhämaruses läbi roostiku Väikese Väina vetele. Lesta traalima? Säinast?? Ei, siiski neid oranzi-valgekirjuid riidest kaste otsima, mis on kaldaroostikku ja saarekestele ära peidetud. Aga miks nad neid just pimedas otsima peavad?



K6ps on ka seal klounide seas. K6psu paatkonnal edeneb esialgu sõit üsna hästi. Aga ainult esialgu. Üldiselt võib arvata, et kui satud ööpimeduses paadiga keset karjamaad ning veel ei tea ka täpselt kus oled, siis oled üsna täbaras olukorras. Aga täpselt nii juhtus, kui me lootsime lõigata otse üle roosaarekeste ja suundusime eelnevate klounkondade poolt neisse rajatud tunnelisse. No pole viga, vaatame kaarti ja kompassi, mõtleme natuke, siis ragistame mingis suunas edasi. Surume kanuu elektrikarjuse alt läbi, ise ronime sellest üle ja olemegi jälle madalas vees. Kanuu küll takerdub algul hundinuiadesse kinni, aga pole viga - ronime põlvini vette ja lükkame takka. Peagi jõuame taaskord mustavasse vabasse vette.



Nüüd on juba täitsa pime. Vee peal paistavad mitmed tuled: eelnevate paatkondade pealambid (neid on mitmeid variante: led-e, ksenoone, ka üks vilkuvate roheliste tulukestega - ikka klounide värk), auto tuled eemal Väikese Väina tammil, ehk ka mõni kauge majakas. Sinna tammi poole me suundumegi, täpsemalt selle Muhu-poolsesse otsa. Tassime paadi üle tammi, istume ratastele ja kaome kuhugi metsade vahele Muhu mustavasse öhe.



Kihutame öistel radadel. Oksad peksavad vastu kiivrit, peaaegu ka vastu nägu. K6psu pealamp sisaldab ainult ühte led-i. See on piisav, et uurida kaarti, aga mitte päris piisav, et näha kõiki ees olevaid lohke ja kive piisavalt kaugelt. MÜRTS!! Oh pärgel, oligi mingi suurem kivi. Lendan ratta pealt nii kiiresti minema et rattakinga tallast jääb pool pedaali külge. Aiaiaiai - puus ja pöial valutavad. Aga, noh, pole viga, pulmadeks (ei, oot, need olid juba ära. 8 aastat tagasi. Küll see aeg ikka läheb ruttu.. Ah, enivei, ükskord ikka) paraneb ära, lähme edasi.



Kord lõpeb rada keset tumedat metsa. Siis ei aita muud kui kompassi järgi suund kätte, rattad õlale ja raginal minema. Siin peab varsti teine tee vastu tulema. No aga ei tule.. Keset pimedat metsa - vana maja. Ei ühtki tulukest, ei ühtki hingelist. Nagu muinasjutus.. Kahju et seda muinasjutulist tunnet ainult viivu tunda jõuab - teisel pool maja leiti kaardi järgi tee üles.



Hakkab koitma uus päev. Juba läheb valgeks. Kord jalgsi, kord ratastel ragistame kadastikes, metsateedel, mingis vanas paekaevanduses, mingi vana raketibaasi varemetel ja šahtides. Und nagu miskipärast ei olegi.



Päike on juba kõrgel kui järsku kaart näitab pikemat teekonda üle vee Kõinastu laiule. Ilma paatideta. Sinna suundub läbi vee kahlates terve rida kloune. Ega's midagi, hakkame meiegi astuma. Vesi ei ole kusagil sügavam kui pisut üle põlve. Mõned klounid püüavad rattaga sõita ning jõuavad ka üsna kaugele.



Saareke elab oma vaikset elu. Tuul, lained, päike. Kadakad ja kivid, sekka suuremaid metsatukki. Nende vahel mõni üksik maja. Ilus, vaikne, romantiline koht suvitamiseks. Kui just mõni lärmakas grupp läbi ei käi, mida aeg-ajalt pidavat juhtuma. Nii väidab üks kohalik mees, kes meile vastu juhtub. Noh, meie, klounid, ehk ei ole kõige tüütum seltskond. Pealegi, me jookseme saare mõne hetkega läbi ja kaome läbi vee tuldud teed tagasi.



Jätnud rattad keset Väikese Väina tammi, algab teine korralikum kahlamine: tammi keskelt Orissaare suunas. Algul on vesi pisut sügavam, isegi rinnuni. Siis aga hakkavad vastu tulema esimesed roosaared ning siin on vesi juba madalam. Keset ühte roosaart leian lõpuks selle, mida ammu juba kartsin leida - korraliku suure haamri. Päris ehtsa kuvalda. Suurima ja raskeima mida ma eales kohanud olen. (Need tänapäevased, mida ehituskaupade poes müüakse, on selle kõrval poisikesed). See haagib end mulle kaela ning teeb edasiliikumise peaaegu võimatuks. Vaevalt suudan jalgu tõsta, rääkimata käimisest või jooksmisest. Pole millelegi toetuda, pole kellelegi loota. Siiski - seiklusspordis on alati loota oma tiimikaaslastele. Nad turgutavad mind pisut magusate geelidega ja jookidega ning lasevad tempo alla. See aitab. Tasapisi läheb enesetunne paremaks. Ja sinna Saaremaa serva, otse Orissaare külje alla kuhugi roostikku see haamer minust maha jääb. Ma ei mäleta kas enne või peale Orissaare tee ületust. Kel huvi, mingu otsigu üles.



Pärastlõunal, kui oleme juba oma 14 tundi järjest teel olnud, jõuame tagasi Orissaare linna. Lõpp on juba käegakatsutavalt lähedal. Siiski ootavad meid enne päris lõppu ees veel mõningad katsumused. Esimene neist on kuulitõuge kooli staadionil. Kolme peale kokku tuleb ületada Eesti rekord. See õnnestub, aga mitte ka just liiga suure varuga. Järgneb Orissaare linnaekskursioon - tutvumine omal valikul linna kuuest vaatamisväärsusest neljaga: sadam, kesklinna piirkond, vana veetorn, elektrijaam. Lõpuks veel kohustuslik värisevate kätega turnimine puude otsa riputatud palkidel. Nüüd, NÜÜD on - tänu taevale - kõik see läbi. Võib rahulikult visata seljakoti seljast, lesida staadionimurul ja nautida sooja seljankat koos teiste klounide ja muude asjapulkadega. Isegi algav vihmasadu ei häiri.



Tulemuseks läheb kirja A-rajal 48-s koht 69-st lõpetanust, mis on JIT-Teami pika ajaloo jooksul vist üks kõrgeimaid kohti. Aeg 14:50:56, trahviaeg mõnede vahelejäetud punktide eest 3:45:00. Hullult hea tunne et SELLE ära tegime.



Tagasiteel võtame Muhust, legendaarsest Koguva külast, Vanatoa talust peale Triinu, Mia ja Pia. Tänu ühele heale inimesele avaneb võimalus seal teha ka väike uinak, pista midagi magusat põske ning oma käega katsuda ehitatavat "uisku" e. Muhu laeva.


Sealsamas koduste kadakate vahel istub endiselt Juhan Smuul. Igaveseks kivissse raiutud, lind õlal ja prillid ninal, vaatab ta mõtlikult merele. Värvilistes riietes klounide kiire tegevus ei paku talle justkui mingit huvi. Võibolla see on nii väike hetk igavikus, et ta ei pane seda tähelegi.

Wednesday, September 22, 2010

Tartu Neliküritus 2010


Tartu Neliküritus 2010 lõppes k6psu jaoks mineva pühaba ühe väga mudase ja vesise Tartu Rattamaratoniga. See oli 13. Tartu Rattamaraton, k6psu jaoks 12. start ja 11. finish.



Esimene kolmandik läks pisut libedamalt. Siis aga hakkas ühel pikemal sopasemal laskumisel korraga väga libedalt minema - nimelt esiratas libises mudas ära ja k6ps lendas üsna ühemõtteliselt üle lenksu. Istus siis k6ps seal mudas maas ning jõudis juba hakata elu üle järele mõtlema, kui selja tagant saabus ka ratas, virutades k6psule selga ja pähe ning kadudes seejärel kuhugi allapoole võssa. See pani k6psu edasist sõitu tagasihoidlikumalt võtma.



Rajal oli ka palju kohti, kus ei olnud võimalik läbi sõita - tuli ratas õlale võtta ning jalgsi läbi sumada. Aeg oli ka seega rohkem kui tunni võrra eelmise aasta ajast pikem, koht aga umbes täpselt sama.



Nelikürituse kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et keskpäraselt kehva tulemus, mis on ka ootuspärane ebasüstemaatilise treenimise tõttu. Kõik alad v.a. jooksumaraton tuntavalt kehvemad kui eelmisel aastal. Üldarvestuses koht 60 kohta tagapool kui 2009.



Väike kokkuvõtlik tabel ka viimaste aastate kohta:












AastaKohtOsalejaidMärkus
2010415528
2009355480Kõik ajad keskmisest paremad
2008-427Ei osalenud ratta purunemise tõttu TRMil
2007373415
2006328379TJM-il isiklik rekord 1:52

Wednesday, August 11, 2010

Argipäevased XDream-id


Teisipäev, 27. juuli 2010. Tavaline tööpäev, ainult lapsed ei pea kooli-lasteaeda minema ja naine ei pea tööle minema, sest on puhkus ja suvevaheaeg. See (st. transportimise kohustuse puudumine) andis võimaluse korraldada endale tööleminekuks väike reibastav XDream.



I. etapp (ainus seekord) - maanteeratas.


  • aeg - 2:13:46

  • pulss (kesmine/maks.) - 152/180

  • rada - Kiisa - Hageri - Kernu - Vana-Pärnu mnt. - Pärnu mnt. - Vabaduse pst. - Järve - Järvevana tee - Ülemiste

  • distants - 60,85 km.

  • keskmine kiirus - 27,3 km/h




Edasi oli 3 min aega et käia dushi all, vahetada rattariided tööriiete vsstu, rattakingad puukotade vastu ja joosta Scrum-i 15-minutisele päevasele koosolekule. See rattasõit andis mõnusa värskuse ja reipuse terveks päevaks. Kohvi polnud vaja juuagi.



Tagasi koju minekul kah (ainult) maantreerattaetapp, lõvdestussõit:


  • aeg - 1:24:42

  • pulss (kesmine/maks.) - 139/160

  • rada - Ülemiste - Tartu mnt. - Tallinna ringtee - Saku - Kasemetsa - Kiisa


Distantsi ja kiirust ei tea täpselt, kuna GPSi patarei lõppes otsa poolel sõidul.



Kolmapäev, 28. juuli 2010. Jälle samasugune tavaline tööpäev. Seekord kolm etappi:



I. etapp - rulluisutamine.


  • aeg - 28:47

  • pulss (kesmine/maks.) - 158/177

  • rada - Kiisa - Kasemetsa - Saku

  • distants - 9,00 km.

  • keskmine kiirus - 18,7 km/h




II. etapp - rong.


  • aeg - ei mõõtnud

  • pulss (kesmine/maks.) - ei mõõtnud

  • rada - Saku - Männiku - Liiva

  • distants - ei mõõtnud

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




III. etapp - jooks (uisud seljakotiga seljas).


  • aeg - 45:07

  • pulss (kesmine/maks.) - 164/178

  • rada - Liiva - Järve terviseradade raudteeäärne osa - Järvevana tee äärne väike metsarada - Ülemiste

  • distants - 7,24 km.

  • keskmine kiirus - 9,6 km/h.




Tagasi:



I. etapp - jooks (uisud seljakotiga seljas).


  • aeg - 42:52 (sai pisut kiirustatud et mitte rongist maha jääda)

  • pulss (kesmine/maks.) - 168/183

  • rada - Ülemiste - Järvevana tee äärne väike metsarada - Järve terviseradade raudteeäärne osa - Liiva

  • distants - ei mõõtnud, ilmselt sama mis hommikul

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




II. etapp - rong.


  • aeg - ei mõõtnud

  • pulss (kesmine/maks.) - ei mõõtnud

  • rada - Liiva - Männiku - Saku

  • distants - ei mõõtnud

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




III. etapp - rulluisutamine.


  • aeg - 30:07

  • pulss (kesmine/maks.) - 146/164

  • rada - Kiisa - Kasemetsa - Saku

  • distants - ei mõõtnud, ilmselt sama mis hommikul

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud


Wednesday, September 2, 2009

Kuidas k6ps Aerobike-l meeskonnasõitu proovis


K6psul tekkis siin koos Black Pole poistega idee, et teeks Aerobike.ee-l ühe grupisõidu ka. See teostus viimasel etapil Kohila-Hageri-Kohila lõigul.



Päris põnev sõit oli. Kuna teised meeskonnakaaslased olid k6psust pisut tugevamad, siis polnud mahti mõelda sellele, kas jaksab vändata või mitte, vaid tuli 100% keskenduda grupi kiiruse hoidmisele, tuules sõitmisele ning vahetuse kiirele ja täpsele sooritamisele.



Kui jätta kõrvale väike äpardus kohe stardis, mille tõttu kõps teistest algul hetke maha jäi, sujusid vahetused tõepoolest üllatavalt hästi. Tundus, et sellele aitas palju kaasa asjaolu, et Rainer iga kord hüüdis, kui arvas, et võiks vahetada -- ja tegi seda piisavalt tihti, aga mitte ka liiga tihti.



Igatahes, selle meeskonnaga teeks niimoodi veelgi. Tabelis saadi 73. koht keskmise kiirusega 38,05 km/h, mis on ikka tunduvalt rohkem kui k6ps üksinda suudaks välja panna oma praeguse taseme juures. Siin pildil on meie finish: Rainer ees, Rait teisena, k6ps viimasena pole aga pildile enam mahtunud :)




Illustratsiooniks tabelid ja graafikud ka:



Friday, August 14, 2009

Kuidas k6ps tuule ja paduvihma kiuste Aerobike.ee-l rööpasse tagasi sai


Aerobike.ee järjekordne etapp kutsus k6psu sedakorda Keila-Vasalemma rajale. Seekord tuli Jan, kes juhuslikult Tallinna-kandis oli, ka kaasa -- esimest korda eraldistarti proovima. Ilm oli vahelduva pilvisusega ja kahtlasevõitu -- oli vihmavõimalus. Esialgu oli aga rada kuiv ja korralik.



Jan läks teele pisut enne k6psu. K6ps tegi enne veel ühe väikese soojendusringi. Siis aga lendas peale ja alustas võitlust üsna korraliku TUULEGA. K6ps aina surus ja surus vastu tuult, taevas aga läks aina süngemaks ja süngemaks. Lõpuks, kui tagasipöörde koht juba paistma hakkas, avanesid järsku taevaluugid ja alla tuli päris korralik lahmakas vihma. Peale tagasipööret oli k6ps läbimärg. Asfalt ujus, rattal oli kiiluvesi taga, nähtavus uduste ja vesiste prillide tagant üsna halb. K6ps püüdis iga hinna eest mitte libiseda ja kukkuda, samas aga ka mitte kiiruses eriti järele anda. Selles mõttes oli tagasitee jälle väheke lihtsam, et tuul oli nüüd valdavalt tagant.



Finishipoole jõudes sadu lakkas ja asfalt tundus aina kuivem. Finishis oligi päris kuiv. Sinna see sadu ei jõudnudki. Jan, kes oli raja kaugeimas punktis k6psust mõni minut varem, ei saanud üldse vihma kaela. Vaat mis vingerpussi ilmataat mängis :)



Aga sellele vingerpussile vaatamata polnud tulemus üldse paha -- keskmine kiirus 36,28 km/h. Jan platseerus tabelis täpselt k6psu taha, mis pole esimese korra kohta üldse kehva tulemus. K6ps on täiesti kindel, et tema erilise ratta-ande juures tuleb järgmine kord juba koht k6psust 5-10 kohta eespool, harjutagu k6ps palju tahes.



Aga tabelid-graafikud ka (huvitav mida altimeeter seekord mõtles...?):





Monday, July 27, 2009

Kuidas k6psul Aerobike.ee eraldistart seekord kehvasti läks


Pärast väikest puhkeperioodi keeras k6ps taas rattad järjekordse Aerobike.ee eraldistardietapi poole. Rajaks oli tuttav Vana-Pärnu mnt.



Seekord aga oli midagi üsna viltu. K6ps alustas küll nii nagu alati, aga juba raja esimesel neljandikul hakkas selguma, et jalad ei taha täna eriti vändata. Edasi läks aina raskemaks ja raskemaks. Pulss vajus alla, tempo samuti. Tagantpoolt startinud läksid aina viuhh ja viuhh k6psust ette.



Võibolla oli põhjus kerges haigusevimmas, võibolla liiga järsus tempo üles kruvimises peale pikemat puhkust (eelmise nädala pikem vastupidavussõit jäi tegemata), võibolla olid lihtsalt põlved väsinud eelmiste päevade tegusast aiatööst ja muust. Või siis see kõik kokku. Aga ka selliseid päevi tuleb ette. Järgnevad pildid iseloomustavad toimunut päris hästi (klõpsa pildile, et suuremalt vaadata):





Thursday, June 11, 2009

Kuidas k6ps Aerobike-l kahte uut asja koges (ühte head ja teist halba)


Aerobike.ee karikasarja järjekordne etapp. Kohila-Kernu tee. Taevas kahtlaselt pilvine aga siiski kuiv ja kohati päikesepaisteline. Zipp-id alla, eraldistardilenks peale tagasi (Tartu Rattaralliks oli see tulnud maha keerata, kuna grupisõidus ei tohiks eraldistardilenksu kasutada), pajehhali. Start 10 km. kaugusel kodust - paras soojendusdistants (tegelikult isegi lühikesevõitu).



K6ps startis väga rahulikult. Olles juba eraldistardilenksu pulgad pihku haaranud ning aerodünaamilise sõiduasendi sisse võtnud, märkas k6ps raja kõrval fotograafi ning püüdis talle lehvitada (edev mees nagu ta on). Siin pildil on see toimumas (Autor: Aerobike.ee):



See oleks aga peaaegu lõppenud maokaga ja eraldistardis maoka panemine hetk peale starti edevuse tõttu oleks juba küllaltki häbiväärne manööver. Õnneks suutis k6ps seda siiski vältida ning muutus kohe ka ettevaatlikumaks. Ettevaatlikus sundis k6psu ka algul tempot tagasi hoidma ja võimalikult sujuvalt sõitma.



Lagedale jõudnud, tundus, et tuul eriti tugev ei ole. Polnud ka rajal olulisi tõuse-laskumisi. Seega püüdis k6ps sujuvalt ja järk-järgult tempot tõsta. Peale tagasipööret hakkas õige vaikselt lähenema ees sõitev eelmine startija. Loomulikult oli vaja ta kätte saada ning k6ps tõstis veel vaikselt tempot. Nüüd oli juba päris hea minek. Kui veel oma 5 km. oli sõita, siis saigi k6ps eessõitja kätte ning möödus temast suure kaarega. Viimane kilomeeter. K6ps tundis juba jalgades seda endast kõige välja panemise tunnet. Veel natuke... Juba finishikoridor paistab (Autor: Aerobike.ee):




Ja siis järsku -- vasak sääremari muutub nagu telliskiviks, ei liigu enam üldse ning teeb k6psule pehmelt öeldes üsna ebaugavat valu. See vist ongi kramp. Esimest korda elus.. Aga õnneks oli finishini jäänud ainult loetud meetrid ning k6ps kihutas selle tundega üle finishijoone. Ning hakkas kohe kiiruga jalga lõdvestama ja mudima. See oli siis see halb uus asi, mida k6ps koges. Mõningase rahuliku jahutussõidu käigus kramp siiski kadus.



Head asja sai k6ps teada järgmisel päeval oma postkasti vaadates -- saadetud tulemustes on kirjas k6psu keskmiseks kiiruseks 36,06 km/h. Seega sai juba poole hooaja peal täidetud käesoleva hooaja üks väikseid eesmärke -- ületada eraldistardis individuaalsõidus 20 km pikkusel rajal 36 km/h piir. Pole paha. Edasi võib hakata juba 37-t püüdma. Lisaks ka väljavõte kellast (seekord unustas k6ps kiirusanduri sisse lülitamata, seega kiiruse- ja distantsiinfo on väga umbkaudne):



Monday, June 1, 2009

Kuidas k6ps järjekordse Tartu Rattaralli ära tegi


Kui k6ps hommikul koos Jan-iga Tartust ämma juurest stardipaiga poole veeres, tõotas tulla erakordselt palav ilm. Päike oli juba horisondi kohalt tublisti kõrgemale kerkinud. Taevas oli üleni sinine - ei ühtegi pilve. Linna vahel oli juba hakanud sagima napis riietuses inimesi. See oli käesoleva aasta esimene tõeliselt palav päev.



Juba üheksandat aastas astus k6ps tol hommikul niisiis Tartu Rattaralli 125km. distantsi starti. Teist aastat maanteerattaga. Stardis oli nii palju rahvast, et korduvalt pidi kogu seltskond suruma ennast tihedalt ettepoole, et tahapoole veel startijaid ära mahuks.



Seekord tegi k6ps kohe alguses mõningast tempot, et kiirematesse gruppidesse saada. Aga siiski ettevaatlikult, pidurihoobe pihus hoides ja gruppide vasakusse serva hoides, kartes tõsisemat kukkumist. Ega sellest pidurihoovade pihus hoidmisest tegelikult vist palju kasu pole -- maanteeratta kummid on nii peenikesed, kõvad ja siledad, et vähegi kõvemal pidurdamisel libised nagunii suvalises suunas ja oled peagi ikka pikali.



Aga nõndaviisi sattus k6ps üsna suurde gruppi ning sõitis tolle grupiga koos peaaegu terve tee koos. Ikka kogu aeg näpud pidurihoobade lähedal, pea kuklas ja silmad ülespidi jälgimaks pingsalt ning pidevalt, mida eespool sõitev rahvas kavatseb ja teeb. Selliselt suures grupis keskendudes ei pannud k6ps tähele isegi kilomeetrisilte ega tuult. Siin on paar pilti k6psust (autor: Tarmo Haud). Esimesel pildil on k6ps kenasti esiplaanil lehvitamas, teisel pildil grupi vasakus servas kollase kiivri ja sinise särgiga ratturi taga.





Tänu taevale (või kellele iganes) ei juhtunud k6psul ka seekord ühtki äpardust. Küll aga nägi k6ps rajal mõningate kaasvõistlejate äpardusi. Mitte küll veriseid kukkumisi, aga siiski äpardusi. Esimene juhtus millaskil enne Otepää lähistele jõudmist, kui suur grupp venis pikaks ning k6ps sattus selle üsna eesotsa. Seal lõhkes ühel veloclubbers.ee särgiga kaasvõistlejal heleda plaksuga kumm. Teine juhtus mõnda aega hiljem peale pööret "sporditeelt" paremale tagasi, Pühajärve äärde suunduva laskumise alguses. Seal ei tulnud k6psu ees sõitev rattur suuremal kiirusel kurvi läbimisega toime, pidurdas külglibisemisse ning kukkumise vältimiseks pani raginal ja vandumise saatel otse metsa. Loodetavasti ei juhtunud midagi tõsisemat. K6ps sattus kah seal korraks külglibisemisse, kuid suutis siiski püsida püsti ning jääda rajale.



Ei saanud k6ps seekord ka haamrihoiatust ega tundunud sadul ebamugav. Sai ainult päikesepõletuse kätele ja jalgadele. Ainult eelviimases teeninduspunktis k6ps korraks peatus ning igaks juhuks venitas lihaseid, aga seda ka pigem profülaktika mõttes. Alles viimasel viiel kilomeetril, st. finishisirgel, tekkis tahtmine korra jalg sirgeks lasta ja k6ps jäigi seal ühest grupist maha, kuid pingutas lõpuni. Sõit oli suure tõenäosusega k6psul läbi aegade parim Tartu Rattaralli.



Lisaks, nagu ikka, mõned lühiandmed ja väljavõte Suunto-st:


  • Aeg: 4:05:59

  • Koht (üld/vanuseklass): 1090/358

  • Tunne: hea

  • Ilm: kuiv, päikesepaisteline, suhteliselt tuulevaikne, palav (27 kraadi)

  • Rada: täiesti kuiv, küllaltki pikad lõigud aga värskelt pinnatud ja krobelised




Thursday, May 14, 2009

Kuidas k6ps tänavu Aerobike.ee temposõidusarja alustas


Aerobike.ee temposõidu karikasari 2009 hakkas tegelikult pihta juba aprilli lõpus. Aga tookord ei õnnestunud k6psul sinna minna. Sestap alustas k6ps oma tänavust temposõiduhooaega II. etapil. Ta keeras esimest korda uued kõrge süsinikpöiaga temposõidujooksud maanteerattale alla ning ronis starti Vana-Pärnu maanteele (Foto: Aerobike.ee):




Kohe stardist algas aga probleem: esijooks käis piduriklotsi vastu. Kodust starti sõites seda ei olnud. K6ps üritas siis piduriga mängida ning kaalus ka katkestamist, aga varsti probleem siiski lakkas. Küll aga kaotas k6ps selle nikerdamisega üisut kiirust ja aega.



Rada oli oma tõusude, laskumiste ja looklemistega küllaltki vaheldusrikas ning k6ps tegi seal, mis suutis. Üllataval kombel oli minek esimese korra kohta üsnagi hea. Kas oli asi korralikus kolmveerandtunnises soojendussõidus kodust Haruteeni, uutes areodünaamilistes ja kergetes jooksudes, või hoopis eelmise aasta kogemustes? Või kõiges selles kokku? Igatahes tuli keskmine kiirus 34,24 km/h samasse kanti kus on eelmise aasta paremad keskmised kiirused hoolimata eelpoolmainitud äpardusest.



Suunto väljavõte ka:



Friday, September 12, 2008

Aerobike.ee temposõidusarja kokkuvõte 2008


Üleeile sai sellele sarjale Hageris punkt pandud. K6ps tegi seal suurepärase sõidu. Ta saavutas esimest korda keskmise kiiruse üle 35 km/h ja koha lõpuprotokollis viimasest veerandist ettepoole :)


Selle etapi näol oli (lisaks ka näiteks Kohila valla meistrivõistlustele) tegemist Black Pole spordiklubi meistrivõistlustega eraldistardis. Too päev lõppes kohale tulnud Black Pole rahvale selletõttu ka k6psu juures IBMi poolt välja pandud auhindade üleandmisega ning saunas käiguga. Sellest üritusest aga lähemalt Black Pole blogis.


Järegnevas tabelis on ära toodud kõik k6psu esinemised Aerobike.ee eraldistardi karikasarja etappidel:



































































































Kuup.RadaDist.AegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Keskm. kiirusKoht/ võistle- jaid (üld)Koht/ võistle- jaid (vanuse- klassis)Märkus
11.06Hageri- Kernu mnt.18 km.31:20,489:36,58181/18933,31 km/h58/7014/16Elu esimene eraldi- start
09.07Söe- terminali tee9 km.15:17,143:46,67184/19234,34 km/h62/8423/27Lühem ja intensiivsem etapp
23.07Pärnu mnt- Harutee18 km.28:39,457:14,95182/18937,26 km/h63/7929/32Paarissõit
06.08Paldiski- poolsaare tipp15 km.25:59,226:43,16178/18534,63 km/h69/8021/22Ilma korraliku eel- soojendustea
13.08Vana- Pärnu mnt.20 km.34:51,599:38,07173/18233,56 km/h47/5611/13Hea eel- soojendus, huvitav looklev rada
03.09Keila- Vasalemma18 km.32:27,619:23,47178/18734,19 km/h63/7217/19Ilma korraliku eel- soojenduseta
10.09Hageri- Kernu mnt.18 km.29:48,187:52,30180/18935,03 km/h45/6512/17Erakordselt hea minek



Nüüd siis vastu talve väike puhkeperiood ning peale seda hakkab k6ps vaikselt valmistuma uueks hooajaks. Tahaks 2009 hooajal kogu Aerobike sarja läbi teha ning saavutada vähemalt ühel etapil keskmine kiirus üle 36 km/h.

Friday, June 13, 2008

Elu esimesed eraldistardid Aerobike.ee sarjas


Kui k6ps läinud "talvel" maanteeratta ostis, siis mõtles ta, et kerib sellega ainult talvel rulle ja kevadel pisut mahtu, siis nühib Tartu Rattaralli kuidagimoodi läbi et nelikürituse tulemus kirja saada ning peale seda paneb maanteeratta seisma ja tegeleb jooksu, rulluisutamise ja maastikurattasõiduga edasi. Aga tutkit -- kui uus ratas käes, lumi sulanud, päike paistis ja teeääred olid enam-vähem puhtad, siis hakkasid maanteekilomeetrid muudkui kogunema. Lisaks avastas k6ps velo.clubbers.ee foorumit lehitsedes sellise ala nagu eraldistart. Järgnesid mitmed kõhklused ja kahtlused, aga sport siiski võitis ja k6ps on seni osalenud sarja VI - VIII etappidel, k.a. paarissõidul. Sellest on k6ps kirjutanud Black Pole ajaveebis:


Eraldistart on k6psule meeldima hakanud. Nüüd mõtleb k6ps juba kiiruse- ja jõulõikude lisamisele treeninguprogrammi ning spets jooksude ja kiivri soetamisele. Aga eks näis kuidas järgmisel hooajal on.

Friday, May 30, 2008

Tartu Rattaralli 2008


Käesoleva hooaja otsustas k6ps pühendada peamiselt rattasõidule kui enda jaoks nelikürituses kõige nõrgemale alale. Talvel, kui oli näha, et lund ei ole eriti kusagilt tulemas ja Tartu Maratoni seekord jälle ei toimu, otsustas k6ps suusahooaja sootuks vahele jätta (esimest korda üle 15 aasta). Selle asemel ladus k6ps regulaarselt rattaga mudases ja pimedas Harku metsas põhja.



Lisaks oli k6ps teinud olulise täienduse oma spordivarustuse laekasse: ostis peale jõule (suure jõulujärgse allahindlusega eelmise aasta mudelitele) omale esimese päris maanteeratta. Kevadel, kui asfalt kuivama hakkas, võis k6psu sellega aeg-ajalt näha maanteel, peamiselt Pärnu mnt -> Laagri -> Saku -> Kasemetsa -> Kiisa -> Aespa -> Hageri -> Kernu -> Vana-Pärnu mnt. -> Laagri ringil. Kogunenud kilomeetrid jäid küll teistele klubikaaslastele alla (rääkimata velo.clubbers.ee foorumi aktiivsemast liikmeskonnast), kuna samal ajal tuli toime tulla ka märkimisväärselt suurenenud pere ja majapidamisega, aga neid sai siiski oma tuhatkond.



Selliselt asus siis k6ps tänavuse 27. Tartu Rattaralli stardijoonele, esimest korda uue maanteerattaga, need tuhatkond kilomeetrit selja taga ning kindla kavatsusega isiklik rekord lüüa ja vähemalt poole tunniga. Samas kummitas aga hirm sattuda sellistesse gruppidesse, kes on juba natuke kiiremad kui päris tagumise otsa matkaseltskond, kuid kus grupisõiduoskused on veel nõrgad või peaaegu olematud, ning seega suur oht korralikult grupis kukkuda. Kui ikka 40 km/h kiirusel lõuaga asfalti künda samal ajal kui veel kümme meest sul seljas maanduvad, siis vist enam maanteeratta selga istuda ei julge. Seega alustas k6ps rahulikult ning sõitis stardijärgses massis pidurihoovad pihus ja hoidis päris äärde.



Ringteedest läbi, raudteesillast üle ja viimane suurem ristmik selja taha ning ees ootas Tatra org. Tuul oli tagant ning nüüd söandas k6ps hakata omale sobiva tempoga gruppi otsima. Ta pani kiirema käigu ning hakkas üksinda kaugelt tee keskelt mööduma suurematest ja väiksematest gruppidest. Kiirus oli üle 40 km/h ja taganttuulega tundus olevat seda lihtne hoida. Peagi liitus k6psu tempoga üks läikivpunase raamiga rattal soomlane. Selliselt siis kihutasid k6ps ja soomlane, kord üks ees, kord teine, gruppidest kahekesi mööda. Pangodi-kandis tundus, et ei pole mõtet enam selliselt paugutada ning peale traditsioonilist rabarberihaaramist lõõtsapillidega tädide käest veeres k6ps koos suurema grupiga kuni Otepääni. K6psul tekkis tunne, et kui jõuaks sama tempoga lõpuni vedada, siis tuleks aeg juba üsna ulmeline - kuhugi 4:00 kanti. Nii muidugi ei läinud.



Peale Otepää TP-d lagunes grupp väiksemaks. K6ps loksus väiksema kolme-nelja-viieliikmelise grupida vaikselt edasi. Korralik kihutamine enne Otepääd hakkas jalgades vaikselt tunda andma ning k6ps otsustas natuke vaiksemalt sõita. Enne teistkordset Otepääle lähenemist lasi k6ps juba jala sirgeks ning jäi grupist maha. Aedlinna-kandis läks minek juba raskeks. Surnud punkt või haamer tuli aga aedlinna ja kesklinna vahelisel tõusul. Siis tundis k6ps, et enam üldse ei jõua. Lisaks hakkas sadul väga ebamugav tunduma (k6ps ei olnud selle rattaga varem nii pikka otsa sõitnud).



Enne Elvat tuli k6psul eluvaim uuesti sisse, aga sadul oli ikka väga ebamugav. Elva TPs tegi k6ps peatuse, sõi ja jõi ning sirutas ja venitas lihaseid. Edasine oli lõpuni kannatamine. Viimased 10 km. oli jälle raske, aga k6ps surus hambad ristis lühikese maa sõitjatest mööda ja peaaegu lõpuni koos ühe teise väsinud pika maa sõitjaga. Isegi vedas teist tuules vahetevahel. Lõunakeskuse TP kandis aga kiskus teine sõitja eest ära ja k6ps lõpetas üksi omas tempos:






Siin ka andmed ja graafikud Suunto järgi (klõpsa pildile, et lähemalt näha):









Lõpetuseks ka väike ülevaade k6psu esinemisest Tartu Rattarallil viimase kümne aasta jooksul:






































































































AastaDistantsAegKaotus võitjalePulss (keskm./ maks.)Koht/ võistlejaid (üld)Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)Märkus
2008133 km4:48:291:41:17159/1891140/1494417/523maantee- rattaga, isiklik rekord
2007126 km5:49:112:59:50157/1841419/1445510/517rada tavalisest oluliselt erinev
2006133 km5:20:322:19:54-/-1188/1292471/508
2005133 km5:31:472:21:36-/-903/961350/376
2004Ei startinud perekondlikel põhjustel
2003133 km5:59:452:53:23-/-863/913386/402
2002Ei startinud haiguse tõttu
2001136 km6:27:143:06:15-/-754/779357/366
2000136 km6:32:563:19:58-/-624/644298/307
1999136 km6:24:543:05:20-/-597/642303/321