Showing posts with label veidrused. Show all posts
Showing posts with label veidrused. Show all posts

Wednesday, August 14, 2019

Mõisavare

See oli umbes kümme aastat tagasi. Mia oli alles väike, Pia päris pisike. Ema elas veel ning tervis oli tal veel hea. Oli kevad - minu lemmikaastaaeg. Taevas oli sinine, päike paistis heledalt, pajuurvad olid õide puhkenud. Lund oli ainult natuke järel - suuremate puude all ja metsa ning majavaremete põhjapoolsel küljel. Päikesepoolsel metsaalusel võis näha esimesi sinililli. Elu oli ilus.

Olime jälle tulnud perega oma maadele metsatööd tegema ja kevadet avastama. Mõisahoone hallid kivivaremed seisid nagu ikka metsa ääres ning lõunapäike kuldas need oma kiirtega üle (tegelikkuses on seal hoopis väikese talumaja varemed, millest ainult vundament järel. Aga unenäos oli millegipärast kahekorruseline mõisahäärber, millel seinad veel püsti ja katus osaliselt peal). Parajasti oli kätte jõudnud lõunaaeg. Ema oli keetnud lõkkel pajas suppi ning kutsus kõiki sööma. Me isaga jätsime metsatöö pooleli ja hakkasime astuma varemete poole. Mia mängis sealsamas lõkke ja varemete läheduses ning aitas vahel ema. Triinu oli veidi eemal suure kase varjus ning kiigutas vaikselt vankrit, kus pisike Pia oli just lõunaunele jäänud. Peagi sõime kõik koos maitsvat suppi (välja arvatud muidugi pisike Pia, kes oli saanud rinnapiima ja magas nüüd mõnusasti oma vankris) ja tundsime rõõmu kevadisest värskest õhust, tegusast pühapäevast ning üksteisega koos olemisest.

Kuidagimoodi läks jututeema sellele, kuidas vanaema, kes oli meie mõisas sündinud ja üles kasvanud, oli kord rääkinud, et seal olevat kummitanud (tegelikkuses pole sellist juttu kunagi olnud, aga unenäos oli). Miat hakkas see teema väga huvitama. Ta sõi kiirustades oma supi lõpuni ning sikutas mind varrukast, et ma tuleks majavaresse vaatama, et kus need kummitused siis on. Mäletasin lapsepõlvest seda vanaema juttu kummitustest küll, aga selles jutus eriti detaile polnd. Vanaema polnud maininud, kas ta nägi kummitusi ise või ainult kuulis kelleltki teiselt nende kohta. Samuti ei olnud ta kirjeldanud, et millised need kummitused siis olid ja mida nad tegid. Ega ma isiklikult ei uskunud ka kummitustesse. Pealegi tundus see ilus kevadine keskpäevatund olevat kõige ebasobivam hetk üldse igasuguseks kummitamiseks. Aga läksin koos lapsega majja. Astusime peatrepist üles, kõndisime pisut tolmuses ja risuses avaras koridoris ning suundusime ühte väikesesse tahatuppa, mis oli olnud vanaema lapsepõlvetuba.

Aknaavast sisse paistev päike valgustas tuba. Tema kiirtes hõljusid arvukad väikesed tolmuterad. Põrandalauad olid mädanenud ja osaliselt sisse vajunud. Nurgas vedeles krohvitükkide, mööblijuppide ja muu toasisustuse jäänuste seas üks vana mänguasi. See oli üks imelik mänguasi: pruunist riidest korralikult kokkuõmmeldud ja kaltsujuppe täis topitud linnu keha, millel oli portselanist vanaaegse inimnuku pea. Vanavanaisa, kes seda mõisa 1920-datel ja 30-datel viimati pidas, oli olnud osav rätsep. Ju ta siis ka sellise mänguasja valmis tegi.

Korraga juhtus midagi väga veidrat: see mänguasi pööras oma nukupea minu poole ja lausus vaiksel härdal häälel: "Palun mine üles raamatukogutuppa. Seal on üks pesunöör ja üks vibunöör. Palun tee neist pilti." Lausus ning seejärel oli taas elutu vana tolmune mänguasi, nagu ma teda seal juba lapsepõlvest peale mäletasin olevat.

Jah, me mõlemad Miaga nägime ja kuulsime seda selgelt. Vahetasime pilke. See ei saanud olla mingi meelepete. Mul oli päris kõhe tunne. Mõisa omanikuna ja selle rajajate järeltulijana pidin ma seisma silmitsi kummitustega. Kas nad tahavad mulle midagi öelda? Kas neid vaevab mingi aegade hämarusest lahendamata jäänud müsteerium? Kas on siin mõne esivanemate draama järelkaja? Ma pidin neid kuidagi aitama. Pealegi oli meil Triinuga kindel kavatsus mõis taastada nind sellest endale ja oma lastele kodu luua.

Jahmunud vaikusehetke katkestas Mia, kes haaras mul jälle varrukast ning vedas toast välja, koridori teise otsa, lagunenud treppi mööda üles teisele korrusele ja ümber nurga hämarasse raamatukogutuppa. Tema ei kartnud üldse. Talle tundus see kõik ääretult põnev. Sel hetkel ma tahtsin ka olla viieaastane laps.

Keset raamatukogutoa tolmust ja sissevajunud põrandat lebas väike tuhmunud ja osaliselt lagunenud punakat värvi puust kast. Kasti kaanel vedeles kaks erinevat nööripundart. Kuna muid nööre toas ei paistnud, siis tegin neist pilti (mobiiltelefonid olid sel ajal veel valdavalt nuppudega ja ilma kaamerata, aga mul oli komme metsas alati fotoaparaati kaasas kanda, sest iga hetk võis saada ilusaid looduspilte). Seejärel vahetasime Miaga jälle pilke ja kehitasime õlgu. Miks need nöörid olulised on? Mis ma selle pildiga nüüd edasi teen? Hakkasime juba minekule pöörduma, kui mul tekkis tahtmine korra sinna kasti sisse vaadata. Olin kasti muidugi varem sadu kordi uurinud ja teadsin, et see on tühi. Ka seekord oli kast tühi. Ainult tema põhjale tolmu sisse oli sõrmega kirjutatud: "AITÄH!".

Tuesday, April 10, 2012

Prioriteet 4-5 ideed


Järgnevalt loetleks mõningaid madala prioriteediga ideid, st. mida ma teeksin kui mul oleks peaaegu piiramatult vaba aega ning ka mõõdukalt vaba raha.


  • Taastaks vana-vanavanemate saja-aastase raadio puukasti ning ehitaks sinna sisse multimeedia-arvuti, mille ühendaks koduse audio-videosüstemiga. Muusika kuulamiseks, fotode ja videote vaatamiseks jms.

  • Installiks oma tööarvutisse op. süsteemiks FreeBSD ja prooviks kas sellega saab oma igapäevast tööd edukalt teha.

  • Läheks üle Dvorak-i klaviatuurile.

  • Skänniks korralikult kõik oma vanad negatiivid ja slaidid. Teeks neist albumid.

  • Teeks sedasama ema-isa vanade (alates 1950-dates) filmidega.

  • Vaataks taevatähti. Selleks valiks vaikse selge öö (parem varakevadel, kui sääski ei ole) ning koha, kus ei ole ühtki segavat maapealset valgust lähedal. Lesiks lihtsalt tundide viisi maas ja vaataks taevatähti.

  • Pildistaks aastaaegu. Teeks ühtedest ja samadest vaadetest pilti neljal aastaajal. Või isegi igal kuul.

  • Valmistaks endale ise kingad. Või vähemalt disainiks ise ja laseks käsitööna valmistada. Mingid eriti ägedad, mida kusagilt mujalt ei saa. Avaks koostöös mõne kingavalmistajaga oma väikese kingaäri, kus kliendid saavad valida disaini ja lasta käsitööna teha. Kõik disainid oleks unisex ja saadaval misiganes suurustes.

  • Ehitaks vanavanaisa talu maadele metsa serva onni. Sinna jääks aeg-ajalt ööseks. Kuulaks ööhääli, pildistaks vara hommikul päikesetõusu, vaatleks linde jne.

  • Teostaks mitmed oma matkaideed.

  • Teeks oma vedelema jäänud vanadest arvuti- ja muu eletroonikakomponentidest kunstiteose, kruvides need üksteis kõrvale ja peale suurele vineeritahvlile.

  • Pildistaks kõiki neid Tartu maanteel bussipeatuste seintele, Tallinnas Järvel plankudele ja ka mujale kellegi poolt joonistatud valgeid Riotminke (või kes iganes need on). Teeks nendest fotoseeria või kollaazi.

  • Teeks mõne 1980-dest pärit Polaroid kaameraga igasuguseid pilte ja vaataks mis välja tuleb.

  • Teeks sama 1950-dest päris Ljubitel-iga.

  • Loeks läbi oma vanad matka- ja muud päevikud. Digitaliseeriks parimad palad neist ja kirjutaks blogisse. Eriti tahaks digitaliseerida ja viimistleda oma 2000-aasta Kaukaasia mägimatka päevikut.

  • Loeks iga kuu kaanest kaaneni läbi National Geographic ajakirja. Üldse loeks vist lõputult igasuguseid asju.

  • Käiks regulaarselt Argentiina tango ja/või Salsa trennides. Põhjuseta ei puuduks ka üheltki suuremalt ürituselt ega kogenud välisõpetaja/-artisti osalusega laagrist.

  • Õpiks korralikumalt ära vene keele.

  • Õpiks igasugu huvitavaid aineid MIT OpenCourseWare kaudu.

  • Osaleks mõnes vabavaraprojektis.

  • Teeks regulaarselt kolm korda nädalas ratta-, jooksu- ja rulluisutrenni.

  • Reisiks Kanadasee, Islandile, Mongooliasse, San Marinosse, Austriasse, Portugali, Kuubasse, Tansaaniasse, USAsse jne.

  • Püüaks realiseerida mõnda oma IT arenduse ideed, luues oma startup-firma ning energiliselt seda arendades. Või siis panustaks mõne sõbra sarnasesse ettevõtmisse, millesse on usku.

  • Ostaks mõne vanema ja mitte väga suure ega äkilise mootorratta, näiteks Pannonia või Honda CB-750, sõidaks sellega ning remondiks seda ise, püüdes hoida seda võimalikult originaalsena.


Samas on nii hea et mul seda aega pole, sest see aeg kulub enamasti kõik kõrge prioriteediga valdkondadele:

  • Naised (täpsemalt: abikaasa ja tütred)

  • Erialane töö ja karjäär (tarkvara-arendus)

  • Kodu (maja ja aia korrashoid ning arendus)


Ma olen vist väga õnnelik inimene, et mul on olemas need kolm valdkonda, ma saan nendega tegeleda ning mul läheb nendest üldiselt hästi.

Matkaideed


Kevad tuleb täiega ja sai siin mingitel aegadel mitmetele seltsimeestele/-naistele suure suuga lubatud oma vanadest päevikutest mõningaid matkaideid otsida. Siin on kiire läbikammimise tulemus, erinevate raskusastmetega, ainult Eesti piiresse jäävatest, pisut parandatud-muudetud tänapäevaste teadmistega:


  1. Mõne aastatetaguse roheliste rattaretke marsruudi võimalikult lähedane kordamine oma väiksema seltskonnaga. Eriti tahaks korrata 1999 Tartumaa ja 2001 Lahemaa marsruuti. Kaardid koos teekonna ja vaatamisväärsustega on säilinud. Boonus: tee pilte samadest kohtadest kus siis tegid. Kestvus: 2-2,5 päeva, raskuskategooria: 2a-2b, olenevalt ilmast.

  2. Kombineeritud kajakk-jalgsi-kajakk matk Naissaarele. Kajakkidega Põhja-Tallinnast Naissaarele, seal läbida jalgsi kõik kolm matkarada. Looduskeskuse, tsaariaegse betoonkindluse ja maa-aluste käikude ning miinimuuseumi külastus võiks ka sees olla. Boonus: ehk saab kitsarööpalise suslaga või dresiinaga saarel pisut ringi sõita. Ööbimine looduskeskuse kämpingumajades või telgiga rannal. Kestvus: 1-2 päeva, raskuskategooria 1b-3a, olenevalt lainekõrgusest.

  3. Jalgsi Tallinnast Tartusse, võimalikult sirget joont pidi. Kestvus 2-2,5 päeva, raskuskategooria 5a-5b. Boonus: liikumine ilma pikemate peatusteta, k.a. öösel. Siis on vist juba 7a :)

  4. Kevadise suurvee-aegne kanuumatk mööda põlde-metsi-heinamaid. Sobib hea suurveega aastatel ja seda tuleb teha täpselt õigel ajal. Soomaal saab mõnel aastal juba jaanuaris algust teha. Loobu või Valgejõe ümbruses pole teinekord veel aprilliski hilja. 1-2 päeva, 1b-2a.

  5. Suusamatk Emajõe suursoo peal. Sobib kui soo on külmunud, lund piisavalt ning väljaspool liikumiskeelu aega. 1-2 päeva. 2b-3a. Boonus: teeks väikse tripi mööda Peipsit ka kuhugipoole. Bonus 2: teeks korralikult vanakooli-moodi: ahi, kühvel ja saag seljas kaasa, õhtuks igloo püsti jne.

  6. Rattamatk Peipsi järve põhjakaldal: Illuka-Vasknarva-Kuremäe kant. 1-2 päeva. 1b-2a. Boonus: päev Narvas vaatamisväärsustega tutvumiseks.

  7. Jalgsimatk Vastseliina – Piusa valdavalt jõe äärt pidi. Boonus: Piusa koopad. 1 päev, 1b-2a.

  8. Kombineeritud matk Riisipere-Vormsi-Riisipere ratas-praam-ratas-praam-ratas. 3 päeva, 3a-3b. Riisipere-Haapsalu mööda raudteetammi. Boonus: praami asemel kajakk aga siis on juba 4+ päeva ja 5a-5b ja tahab varustusealasid ja support tiimi.

  9. Rattamatk Setomaale. Marsruut tuleks veel välja mõelda.

  10. Üks uus idee: rulluisumatk Ülemiste – Järvevana tee (kui see ükskord valmis saab) – Järve – Männiku (seal on üks kehva lõik Tallinna piiril) – Männiku tee (uus kergliiklusrada) – Saku –Kasemetsa – Kiisa – Kurtna (vanem kergliiklkustee). 0,5-1 päeva. Boonus: Kurtna mootorrattamuuseum.

Tuesday, March 27, 2012

Le Grand Bateau


Jazz käib meil aastaringi: on Jõulujazz, siis on Talvejazz, siis tuleb juba Jazzkaar jne. Need kõik on k6psu hinnangul ühed enamasti väga mõnusad asjad.



Talvejazzi raames ning tähistamaks oma 9-ndat pulma-aastapäeva käisid k6ps ja Triinu kahekesi KUMU auditooriumis kuulamas-vaatamas Belgia bändi Le Grand Bateau. See oli ka enamasti väga mõnus asi, õigemini täpselt seda ta oligi.



Tegemist oli šansoonidega, kuhu sisse tipitud mitmesuguseid elemente: särtsakaid ladina rütme, keerulisi trummisoolosid, kahekesi klaveri taga kiiret klimberdamist, isegi midagi rock-i taolist. Tütarlaps laulis maheda häälega, onud mängisid instrumente ja tegid ka laval pisut nalja.



Üks mõneti veider instrument oli neil ka: pool akordioni, millelt oli lõõts eemaldatud. Selle asemele oli ehitatud tagumine sein. Keset seina oli auk. August tuli välja voolik. Onu võttis vooliku teise otsa suhu ja puhus sisse-välja, nagu lõõts normaalsel juhul teeb. Kätega mängis samal ajal klahvidel. On ikka leidlikke..

Thursday, September 29, 2011

K6ps kui talent kingade kollektsioneerimise valdkonnas


Webmedia suvepäevad 2011 olid talendijahi ning loomingulisuse stiilis. Seal sai osaleda Brasiilia ja Aafrika trummide, laulu ning tantsu töötubades. Lõpuks sai neist kõigist poolspontaanselt kokku pandud üks kollektiivne loomingulisuse kompott, kus iga grupil oli oma osa. Sai ka välja näidatud oma loomingulisust T-särgi disainimisel. Nagu ikka, esines Webmedia tantsugrupp ehk Dance BU oma teemakohase etteastega, mida täiendas videoinstallatsioon. Kõike seda me oskame ise teha. Ja palju muudki. Oi kui palju ja kui hästi oskame :) (Vähemalt selline mulje on jäänud).



Aga selle ürituse raames oli avatud ka talentide stend ning Webmedia tüdrukud palusid k6psu kirjutada sinna oma kingade kollektsioneerimise kirest. K6ps siis kirjutas. Kirjutas nõnnaviisi:



You may have seen a MAN walking around in Webmedia office on HIGH HEELS and may have wandered "what the heck..." - that's me :) Shoes are my passion.



Maybe i have that gene which often activates on women and extremely rarely on men. Maybe it is just a common misperception that only women are interested in shoes and and men are not while in reality men are equally interested (there is a research made that supports this theory). Anyways, i have always liked fancy shoes since i was a kid. I have always wanted my shoes to be uncommon and perfect, for as long as i remember. This passion got into a totally new level about five years ago when i discovered men's high-heeled shoes. It was clear that i HAD to get this pair IMMEDIATELY. So i paid quite a lot for it (it was a top designer brand) and from the very first moment i put my feet in, i knew for sure that i'm hopelessly addicted to heels. Novadays i have several pairs of heels and i'm wearing them almost daily. This is my unique style. But besides heels, i of course have lots of other fancy shoes.



My shoe collection is not very big - just about 30 pairs. Each pair is very emotional. Each pair has an extraordinary feature. Each pair has accumulated some particular memories and feelings that always come to my mind again when i put on that pair. In fact, i have only one pair of ordinary shoes: plain black classical men's oxfords by Ecco (just in case i need to go to some funeral or anything like that) and i like that pair too. A few pairs are quite tricky to walk and require skill and confidence. The oldest pair is from 1975 and still has a lot of fun left. The highest heels are 14,5 cm. There are boots, sandals, sneakers, oxfords, loafers, clogs, even flip-flops. There are several different colors. There are a few very expensive shoes. There are the Webmedia's custom-painted white Swedish wood clogs. There are platform shoes, a few of them feature so high platforms that it is dangerous to walk on uneven terrain or drive a car wearing them. There are the Chuck Taylor's sneakers with extra high denim tops. There are blue suede shoes that always remind the the famous Elvis Presley's and Mark Cohn's songs. There are the Vibram FiveFinger toe shoes - the future of adventure sports. There are cowboy-style rainboots that make me smile even under heavy rain. I am constantly in search of new pairs to add to my collection, but unfortunately (or fortunately?) nice extraordinary men's shoes are extremely rarely offered, especially in Estonia. I have purchased most of my collection from some freaky internet stores or from boutiques in some big fashion centers of the world. Especially i'm looking for styles that defy the common strict limits on men's shoes, by designers who can think outside the box. My favorite designers are Jeffrey Campbell, Rick Owens, Natasha Marrow, Acne, Gianni Barbato, Rad Hourani, John Fluevog, and of course Christian Louboutin. I do have a few pairs of women's shoes and i have no problem wearing them. I even have a couple of similar pairs that my wife has, in my size, and we enjoy going out wearing them together. Having my shoes taylor-made and designing shoes myself are something i still have to try.



I like this hobby for several reasons:


  • It does not take much extra time. Shoes is a good hobby for people like me who are very much committed to family, home, and career, and therefore do not have enough time for the more time-consuming hobbies. You can enjoy wearing nice shoes while doing many everyday activities such as work at the office, lecture in a university, shop in a supermarket, attend the kids' school and kindergarden events, have a dinner with your friends, have a night out with your spouse.


  • When you wear fancy shoes, it is harder to be sad, angry, careless, unfriendly, boring, or pessimistic (this is a problem when you need to give time estimates for software development tasks). It is easier to smile, joke, care, get interesting ideas, have fun.


  • Shoes are good investment (i believe). They do take a lot of money, but not so much as many other hobbies. In this hobby, you normally don't consume anything away while having fun. If you have many carefully selected pairs of shoes and maintain them well, they wear out very slowly and break very unlikely. If some style goes totally out of fashion, it will most likely be in again after ten years or so, and start to gain vintage value. Thus, your collection grows over time, which means the value for the money spent grows rather than shrinks.


  • Nice shoes make you more attractive and tend to motivate staying healthy.




So i recommend this hobby to everybody. Life is too short to wear only ordinary shoes. Finally, a word of warning: wearing fancy shoes is highly addictive and attracts special attention of people of the opposite gender (yes, guys take a note on that: this works well for men too) :)

Wednesday, August 11, 2010

Argipäevased XDream-id


Teisipäev, 27. juuli 2010. Tavaline tööpäev, ainult lapsed ei pea kooli-lasteaeda minema ja naine ei pea tööle minema, sest on puhkus ja suvevaheaeg. See (st. transportimise kohustuse puudumine) andis võimaluse korraldada endale tööleminekuks väike reibastav XDream.



I. etapp (ainus seekord) - maanteeratas.


  • aeg - 2:13:46

  • pulss (kesmine/maks.) - 152/180

  • rada - Kiisa - Hageri - Kernu - Vana-Pärnu mnt. - Pärnu mnt. - Vabaduse pst. - Järve - Järvevana tee - Ülemiste

  • distants - 60,85 km.

  • keskmine kiirus - 27,3 km/h




Edasi oli 3 min aega et käia dushi all, vahetada rattariided tööriiete vsstu, rattakingad puukotade vastu ja joosta Scrum-i 15-minutisele päevasele koosolekule. See rattasõit andis mõnusa värskuse ja reipuse terveks päevaks. Kohvi polnud vaja juuagi.



Tagasi koju minekul kah (ainult) maantreerattaetapp, lõvdestussõit:


  • aeg - 1:24:42

  • pulss (kesmine/maks.) - 139/160

  • rada - Ülemiste - Tartu mnt. - Tallinna ringtee - Saku - Kasemetsa - Kiisa


Distantsi ja kiirust ei tea täpselt, kuna GPSi patarei lõppes otsa poolel sõidul.



Kolmapäev, 28. juuli 2010. Jälle samasugune tavaline tööpäev. Seekord kolm etappi:



I. etapp - rulluisutamine.


  • aeg - 28:47

  • pulss (kesmine/maks.) - 158/177

  • rada - Kiisa - Kasemetsa - Saku

  • distants - 9,00 km.

  • keskmine kiirus - 18,7 km/h




II. etapp - rong.


  • aeg - ei mõõtnud

  • pulss (kesmine/maks.) - ei mõõtnud

  • rada - Saku - Männiku - Liiva

  • distants - ei mõõtnud

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




III. etapp - jooks (uisud seljakotiga seljas).


  • aeg - 45:07

  • pulss (kesmine/maks.) - 164/178

  • rada - Liiva - Järve terviseradade raudteeäärne osa - Järvevana tee äärne väike metsarada - Ülemiste

  • distants - 7,24 km.

  • keskmine kiirus - 9,6 km/h.




Tagasi:



I. etapp - jooks (uisud seljakotiga seljas).


  • aeg - 42:52 (sai pisut kiirustatud et mitte rongist maha jääda)

  • pulss (kesmine/maks.) - 168/183

  • rada - Ülemiste - Järvevana tee äärne väike metsarada - Järve terviseradade raudteeäärne osa - Liiva

  • distants - ei mõõtnud, ilmselt sama mis hommikul

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




II. etapp - rong.


  • aeg - ei mõõtnud

  • pulss (kesmine/maks.) - ei mõõtnud

  • rada - Liiva - Männiku - Saku

  • distants - ei mõõtnud

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud




III. etapp - rulluisutamine.


  • aeg - 30:07

  • pulss (kesmine/maks.) - 146/164

  • rada - Kiisa - Kasemetsa - Saku

  • distants - ei mõõtnud, ilmselt sama mis hommikul

  • keskmine kiirus - ei mõõtnud


Friday, March 12, 2010

Kuidas möödus k6psu seitsmes abieluaasta


Kiirelt ja töiselt. Kirglikut.



Kuidas on k6ps suutnud seitse aastat õnnelikult abielus olla?



Vaat sellele küsimusele ei oska k6ps ühest vastust anda. K6ps ainult oletab, et sellega võivad olla seotud järgmised asjaolud:




  • Usaldus ja hooli(tse)mine.

  • Positiivsed üllatused.

  • "Sünkroniseerimine" st. vaimsed-füüsilised-emotsionaalsed tegevused abikaasaga "ühele lainele saamiseks". Näiteks hommikul, kui on ilus ilm ja lapsed veel magavad, terrassil koos kohvitamine, üksteisele hästi lähedal istumine ja südamelt kõige ära rääkimine, mis sinna vahepeal kogunenud on.

  • Naljad ja veidrused.




Meenutuseks ka mõningaid teravamaid elamusi koos veedetud aastatest (neid on kindlasti veel väga palju, aga mõned, mis hetkel meelde tulevad):




  • Kanuuga kummulipanek varakevadises külmas ja kiirevoolulises Valgejões. Sellele järgnev päästeoperatsioon, riiete vahetamine ja teineteise soojendamine jõeäärses roostikus, sõidu jätkamine öösel kuuvalgel ja lauldes, lõkke äärde laagripaika jõudmine (kus teised arvasid, et me oleme juba telgis ja magame).

  • Vahemere liivarand, päikeseloojang, Mozzarella juust, punane vein ja viinamarjad. Lähedus.

  • Aegna saar. Sume suveöö. Seltskond noori tegusaid inimesi rannas lõkke ääres. (Sääski ei ole.). Lõkkevalguse kuma nägudel, Tallinna tulede paiste eemal üle musta veel. Kitarr ja laul. Lähedus ja soojus.

  • Soe ja vaikne suveõhtu, seltskond boheemlasi. Võrdlemisi spontaansed rahvatantsud eheda lõõtspillimuusika saatel Tartu kesklinna tänavail. Mõlemast käest kinni hoides keerleme seltskonna keskel.

  • Tartu kesklinn, Emajõe kallas, kiikuv pink, järjekordne lõppematu vestlus teineteise süles istudes. Lilleline suvekleit ja kõrge kiilkontsaga suvekingad. Linna tulede peegeldus jõelt. Pärast vestluse jätkamine Pierre kohvikus, väike magus trühvlike ja klaas punast veini. Endiselt teineteise süles.

  • Pulmapeo ärevus.

  • Pariisi kesklinnas hotellis toateenindajale vahele jäämine ;)

  • Mia sünd, unetu öö, uus vastutus, uus elustiil.

  • Mõnus vabaõhuetendus Laulasmaa rannas parimate näitlejatega. Jalutuskäik mere ääres ja oma kodust unistamine. Sa astud kontsadelt maha ja kastad varbad vette. Pärast riis mereandidega ja valge vein. Endiselt oma kodust unistamine.

  • Hämar saal, sõbralik õhkkond. Kirglik-sensuaalne bachata tants. Tunnetan hästi lähedalt Sinu keha täis meeletut elujõudu.

  • Pia sünd kodus perekondlikus miljöös.

  • Ühise kodu kujundamine ja sisustamine. Sul on pea täis disainiideid ja silmad põlevad erutusest. Kargad keset ööd teki alt välja, et midagi üles joonistada.

  • Hilissuvine öö, Läänemaa kivine rand, soe seisev õhk, täiskuu ja tähistaevas oma täies hiilguses (ilma ühegi segava maapealse valguseta), vaikselt loksuvad lained.

  • Kaubanduskeskuse avar koridor, kivipõrand. Jalutamine, teineteise embuses ja ühte sammu, mõlemal 10cm kontsad all. Selline mäng, et kes suudab astudes kontsaga kõvemat kõpsu teha.

  • Lõppematud vestlused maailma- ja hingeasjadest. See tunne, mis on, kui saab mõne suurema mure või erutavama elamuse südamelt ära räägitud. Vaidlused, kus kumbki üritab oma seisukohta välja öelda võimalikult haige-naljakal moel, kasutades sõnade mängu ja konnotatsioone ning nautides muid keelekasutuse peenemaid nüansse. Ammendamatu killuvaramu :)

  • Varakedavine laupäevahommik. Oma kodu, oma voodi. Päikesevalguse laigud magamistoa seinal. Rohevintide särtsakas sirin aias. Teki ja padja seest ei saa kuidagi välja. Põimin ennast veelgi rohkem Sinu ümber.




Kindlasti jäi palju toredaid elamusi veel mainimata ning loodetavasti on enamus neist, sh. parimatest parimad, veel ees.



Ah et kuidas k6ps siis tähistas pulma-aastapäeva? Käis koos abikaasaga Latiino-temaatilisel kruiisil Stockholmi. Seal sai laevas omajagu tantsitud, nii pealaval suures rahvamöllus kui ka spontaanselt kusagil koridoris ilma võimenduseta live Kuuba salsabändi saatel. Seal sai ka H&M-is lastele riideid shopatud. Ja niisama jalutatud, istutud ning juttu räägitud.



Lõpeks neile, kes mingil põhjusel ei usu, et pikemat aega kestev ilus armastus on võimalik mujal kui unes, filmis ja muinasjutus -- on ikka :)

Thursday, January 14, 2010

Üks lahe võrgukoht

Kindlasti üks lahedaima disainiga võrgukohti, mida k6ps üldse kunagi kohanud on -- Maison Martin Margiela.

Monday, November 30, 2009

Miks k6ps vahetevahel kõrge kontsaga käib


Oot misasja, kas siis MEESTERAHVAS käib ka KÕRGE KONTSAGA?? Sellist asja küll olemas ei ole.



On olemas. Kõrgetes kontsades ei ole midagi sellist, mis neid põhimõtteliselt ainult naistele võimalikuks teevad. On see olnud meeste seas varemgi trendikas. Aadlimehed käisid küllaltki kõrge kontsaga 17. sajandil. Viimati aga oli selline trend 1970-tel, platformkingade aegu, mil mehedki käisid suurte laiade kontsadega. Üksikud disainerid teevad meestele kõrge kontsaga kingi tänapäevalgi, näiteks:


  • Yves Saint Laurent-i "Johnny" saapad 6-7cm kontsaga -- on juba paar aastat valikus olnud, pidavat hästi head ja mugavad olema, nendest tuleb igal hooajal uusi variante

  • John Fluevog-i saapad 6-7cm kontsaga

  • Ühed hiinakad, 10cm kontsaga, pidavat kah suht head olema

  • Archie Eyebrows -- terve valik 6cm kontsaga meestekingi ja -saapaid

  • Rick Owens-ilt viimasel paaril-kolmel hooajal mitu varianti saapaid. Näiteks need 10cm. kiilkontsaga meeste poolsaapad kevad-suvi'2010 kollektsioonist.

  • Gianni Barbato kevad-suvi'2010 meestekollektsioonis (mis on k6psu arvates muidu ka erakordselt äge) on mõned 6-7 cm. kontsaga mudelid.

  • Mitmed USA või Mehhiko kauboi-stiilis saabaste disainerid pakuvad 7-8cm. kontsaga variante meestele (see stiil aga k6psule eriti ei istu).


K6ps katsetabki, kas on võimalik ühildada selliseid jalanõusid meheliku riietusega ning hea välja näha. Paistab, et on ikka.



Aga MIKS k6ps käib vahetevahel kõrge kontsaga?




  • Meeldib. Kõrge kontsaga (üldse eriliste ja moodsate jalanõudega) on paganama äge käia! On selline kiiks, kirg, harrastus, sõltuvus või misiganes. See on vist piisavalt hea põhjus. Miks mõned inimesed sõidavad vahetevahel Ferrari, Bentley või Lotusega, kuigi need on ebapraktilised ja kallid autod? Kingad on tegelikult (võrreldes näiteks tugitoolispordi-, kasiino-, alkoholi-, tubaka-, autodega kihutamise vms. tuntumate kirgedega) päris hea kirg -- jätkusuutlik, mitte eriti ebatervislik, mitte kellelegi kahjulik, odavam kui autod ja mootorrattad jms. ning üldiselt atraktiisemaks tegev.

  • See aitab k6psul pisut leevendada üht istuvast tööst tulenevat probleemi alaseljas, mis aeg-ajalt ligi hiilib (hoolimata mõningasest sporditegemisest ning massaazist). Siit tuligi k6ps üldse mõttele ise katsetada kõrge kontsaga käimist.

  • Parandab k6psul rühti ja kõnnakut, aidates vältida kalduvust teha liiga pikki ja lohakaid samme ning lasta selg küüru. Kõrge kontsaga kingad ei luba lohakalt käia.

  • K6psule üldse ei meeldi see, et pakutavad meestekingad on pea igal pool enam-vähem ühesugused, liiga klassikalised, vaimuvaesed või lihtsalt igavad. Meeste mood oleks nagu surutud küllaltki kitsastesse raamidesse, samas kui naistele on peaaegu kõik "lubatud". Selle vastu avaldab k6ps väikest protesti kõrgete kontsade kandmise läbi.

  • Ilusatest kingadest leiab mahti rõõmu tunda ka väga kiire elutempo juures, nagu k6psul parasjagu on. Selle harrastusega tegelemiseks ei pea eraldi palju aega varuma. Tööl, koolis, poes, teatris jms. kohtades tuleb ju nagunii vähemalt pisut jalutada.

  • K6ps usub et "mehe" ja "naise" stereotüüpi ei ole mõtet liiga rangelt võtta -- individuaalsed erinevused inimeste vahel on alati palju olulisemad ja huvitavamad kui soostereotüüpsed erinevused. K6ps usub ka põhimõtteliselt meeste ja naiste võrdsusse. Sestap püüab k6ps panustada kodule, lastele ja paarisuhtele sama palju kui abikaasa ning aitab abikaasal karjääri teha. Sellise neofeministliku maailmavaatega aga ei sobi, et vahvate kingade kandmise lõbu ainult ühele sugupoolele jääb :)




Mida teised inimesed sellest arvavad?



Üldiselt hästi. Mitmed on algul hetkeks mõnevõrra üllatunud, aga hiljem, olles pisut järele mõelnud, leiavad, et see on päris lahe idee, et miks mitte. Eriti tundub see meeldivat (ärksama vaimuga) naistele :) Paar küllaltki moeteadlikku naisterahvast on lausa paduvaimustusse sattunud, et olla äge stiil ja et on Eestiski mehi kes ei karda teistest erineda. Paljud ei arva eriti midagi (või jätavad oma arvamuse endateada). Mitmed küsivad praktilise loomuga küsimusi, et kas on mugav ka, kas auto juhtimisel ei sega, jne. Mõned üksikud aga tunduvad isegi inspiratsiooni saavat, et hakata endalegi rohkem mitteklassikalisi jalanõusi vaatama. Midagi negatiivset pole küll seni keegi vihjanud.



Mees, kes kõrge kontsaga käib, vist päris normis ei ole. Homo või midagi sellist. Mehed ei käi ju kõrge kontsaga.



See on ilmselt umbes sama tark arvamus kui: "Naine, kes kannab miniseelikut, vist päris normis ei ole. Prostituut või midagi sellist." ja "Naised ei sõida ju mootorrattaga ega tegele langevarjuhüpetega". K6ps on muide 100% hetero. Lisaks teab k6ps tervelt KAHTE väga toredat ja ilusat naisterahvast, kes tegelevad mootorrattasõiduga JA langevarjuhüpetega :) Ja homode vastu pole ka k6psul üldse mitte midagi.



Kuskohast k6ps selliseid kingi saab?



Sellega on miskipärast on nii, et kingadisaineritel, -kaupmeestel, moeajakirjanikel ja väljaannetel jne. läheb u. 95% aurust ikka naistekingade peale. Naistel tundub olevat tohutu valik erineva värvi-, lõike-, kontsa kõrguse ja kujuga jne. jalanõusid (kuigi k6ps on kuulnud ka mõnda naist väitvat, et ei leia endale sobivaid kingi). Meestemood oleks justkui valitseva massimeedia ja -tootmise silmis kolmandajärguline. Ägedaid meestekingi, ükskõik kas kontsaga või ilma, trehvab siin ilmas kahjuks (või õnneks) äärmiselt harva. On sellsed variandid:


  • otsida antiigiäridest näiteks 70-datel-80-datel tehtut -- siis oli meestekingade disain justkui vähem vaimuvaene (või tundub see ainult tagantjärele nii). Näiteks SIIN pakutakse päris lahedaid 70-date platvormkingi (enamasti mitte liiga kõrge platvormiga).

  • disainida ise ja lasta käsitööna valmistada -- seda varianti pole k6ps veel proovinud, aga mitmed disainiideed on tal küll mõttes.

  • otsida naistekingade seast — õnneks leiab sealt hoolikal otsimisel ka väga mehelikke kingi - kui muidugi õiget suurust on (ja tavaliselt ei ole).

  • vaadata midagi tippdisdainerite repertuaarist hinnaga umbes 10000 EEK/paar — ja ka selles seltskonnas on vähe neid, kes midagi mitteklassikalist, erilise kiiksuga ja siiski mehelikku aeg-ajalt teha mõistavad (noodsamad eelpoolmainitud YSL, Owens ja Barbato). K6ige kallimad jalanõud, mis k6ps seni ostnud on, maksid u. 4000 EEK. See on juba selline korraliku "Lexuse" hinnaklass, aga k6ps mõtleb, et korra elus võiks ju ka ühe "Ferrari" osta, näiteks ülikooli lõpetamise puhul. Ja abikaasale ka tema "Ferrari" -- Christian Louboutin -- näiteks doktorantuuri lõpetamise, kümnenda pulma-aastapäeva või kolmanda lapse sünni puhul (kui see peaks kunagi juhtuma) :)




Kuidas siis on, kas on normaalne ja mugav käia?



Üldiselt jah. Üllatavalt ruttu harjub ära. On mugav -- kõps on päris mitu korda tublisti rohkem kui 10 tundi järjest kontsadel olnud, seejuures üksjagu jala käinud ja pole mingeid probleeme. Tõsi küll, kõpsu kingad on laia ümara ninaga ning laia kontsaga. Võibolla terava ninaga ja peenikese tikk-kontsaga (nagu mitmed daamid käivad) oleks hoopis teine asi.



Kas k6psul on muid vahvaid jalanõusid ka peale kontsade?



Absoluutselt: punased ketsid, puukotad, helerohelised Hugo Boss-i plätud, eriti kõrge säärega teksariidest Converse All Stars ketsid, puhasvalged klassikalised meestekingad, Crocks-id jne.



Kas k6psu ülejäänud välimus kingade kõrval liiga tagasihoidlik ei ole?



Aeg-ajalt vist kipub olema jah. Moekad kingad nõuavad, et kogu välimus oleks tasakaalustatult moekas. Sestap kannab k6ps vahel ka muid huvitavaid riideid ja aksessuaare -- musta-valgekirju mantel, vanaisa 1960-dest pärit nahkportfell, tumepunase-tumeroheliseruuduline vihmavari, erilisemad prillid ja päikseprillid jne. Torukübar on veel katsetamata :)