Monday, July 18, 2011

Kahekesi Pedassaarel


Tänavusest juulikuisest puhkusest õnnestus k6psul veeta mõni päev kahekesi koos Triinuga. Lapsed olid neil päevil vanaemade juures. Sellise harukordse võimaluse peale ei teadnudki algul mida ette võtta. Tekkis tunne, et nüüd tuleb kõik korraga ära teha, alates niisama vedelemisest kuni maailma parandamiseni.



Viimaks aga küpses suhteliselt eluterve plaan:


  1. Läheme Valkla randa.

  2. Sööme selles forellipüügi-kohas midagi enam-vähem head.

  3. Peesitame pisut rannas.

  4. Vastu õhtut teeme päikeseloojangu-kajakimatka ümber Pedassaare.

  5. Jääme ööseks kahekesi saarele.

  6. Hommikul tuleme tagasi.


Mõeldud-tehtud. Magamiskotid, mõned riided ja veel üht-teist kaasa ning minema. Peesitamisega oli nii ja naa: päike küll paistis mõnusasti, aga tuul oli pisut liiga külm, nii et päris õiget rannamõnu seekord ei olnud.



Kajakimatka osas aitas meid Reimann Retked. Matkajuht tuletas meelde kajakisõidu põhitõdesid, tutvustas meile Pedassaare ja ümbruskonna väiksemate saarekeste loodust ja ajalugu ning lubas jääda omapead ööseks saarele. Sõime pisut kodust kaasatoodud porgandipirukat, tõmbasime paadi kaldale, panime telgi üles. Matkajuht läks oma kajakiga tagasi Valklasse.



Õhtu oli ilus, kuigi pisut jahedavõitu. Päikeseloojangul värvus taevas kõige kaunimatesse loojanguvärvidesse. Kuna taevas oli suuremaid pilvi, siis olid esindatud ka tumedamad ja lillakad toonid. Lesisime rannaliival magamiskottides, üksteisele hästi lähedal ning nautisime seda vaatemängu.



Päike kadus silmapiiri taha ning punased-oranžid-kollased-roosad toonid hääbusid tasapisi tumesinisteks, hallideks, mustadeks. Pilvede vahelt tuli nähtavale suur kollane kuu. Merepind läikis tema paistel. Polnud tuuleõhkugi. Jahedusest hoolimata võtsime end paljaks ning tegime värskendava supluse kuuvalgel. Siis aga pugesime telki sooja magamiskotti teineteise kaissu.



Hommik tervitas meid kerge vihmasabinaga. Taevas oli üleni hall, meri lainetas. Udu varjas silmapiiri, mere ja taeva piiri. Vastaskallast polnud üldse näha. Ainult mõned mustad kogud - lähemalasuvad suuremad kivid - paistsid udus. Meie ööseks välja kuivama riputatud riided olid veel märjemad kui õhtul. Matkajuht saabus meile kokkulepitud ajal vastu - ühele seni udus kiviks peetud objektile tekkisid järsku aerud külge.



Valkla randa tagasi sõites oli lainetus kohati päris märkimisväärne. Siiski jõudsime ilma äpardusteta ja mitme vahva elamuse võrra rikkamana kohale.

No comments: