Thursday, May 14, 2009

Kuidas k6ps tänavu Aerobike.ee temposõidusarja alustas


Aerobike.ee temposõidu karikasari 2009 hakkas tegelikult pihta juba aprilli lõpus. Aga tookord ei õnnestunud k6psul sinna minna. Sestap alustas k6ps oma tänavust temposõiduhooaega II. etapil. Ta keeras esimest korda uued kõrge süsinikpöiaga temposõidujooksud maanteerattale alla ning ronis starti Vana-Pärnu maanteele (Foto: Aerobike.ee):




Kohe stardist algas aga probleem: esijooks käis piduriklotsi vastu. Kodust starti sõites seda ei olnud. K6ps üritas siis piduriga mängida ning kaalus ka katkestamist, aga varsti probleem siiski lakkas. Küll aga kaotas k6ps selle nikerdamisega üisut kiirust ja aega.



Rada oli oma tõusude, laskumiste ja looklemistega küllaltki vaheldusrikas ning k6ps tegi seal, mis suutis. Üllataval kombel oli minek esimese korra kohta üsnagi hea. Kas oli asi korralikus kolmveerandtunnises soojendussõidus kodust Haruteeni, uutes areodünaamilistes ja kergetes jooksudes, või hoopis eelmise aasta kogemustes? Või kõiges selles kokku? Igatahes tuli keskmine kiirus 34,24 km/h samasse kanti kus on eelmise aasta paremad keskmised kiirused hoolimata eelpoolmainitud äpardusest.



Suunto väljavõte ka:



Tuesday, May 12, 2009

Kuidas k6psul (ja teistel) tänavune Tartu Jooksumaraton läks


Nagu viimastel aastatel tavaks, algas k6psu Tartu Jooksumaratoni nädalavahetus juba laupäeval - tillujooksudega. Seekord oli too laupäevane osa väga eriline - nimelt Triinu ja Pia tulid ka kaasa. Algavas vihmasajus tatsas Pia esimest korda kõige noorema vanuseklassi jooksumaratoni raja läbi, valdavalt omal jalal. Aeg-ajalt kaldus küll rajalt kõrvale, kui teda seal miski objekt huvitama hakkas, aga lõpuks jõudis ikka koos Triinuga õnnelikult finishisse (Foto: Tartu Maraton)




Seal sai oma esimese medali -- ilusa kuldse ja rohelise paelaga. Terve õhtu ta kodus mängis sellega -- pani kaela, võttis jälle ära, proovis hambaga jne.



Miaga koos 850m. joostes sai aga k6ps juba selja märjaks. Miat tuli põhiliselt juhendada selles osas, et ta alustaks rahulikult ja jookseks ühtlase tempoga. See ka õnnestus ja Mia jooksis tublisti kogu distantsi läbi ilma tempot järsult muutmata.



K6psu enda jooks oli siis järgmisel päeval algusega Otepäält, nagu ikka. Seekord oli k6ps stardis juba 11-ndat (järjestikkust) korda. Jooksutrenni ei olnud k6ps eelnevalt eriti teinud. Samuti ei olnud k6ps veel sel hooajal alustanud intensiivsemate lõigutrenidega ning olude sunnil jäi vahele ka kevadine Cooperi test. (Vabandused-vabandused. Aga tegelikult ka, pere- ja majainimestel ON PALJU VÄHEM aega enda jaoks kui teistel.) Küll aga oli all enam-vähem ok põhivastupidavus peamiselt rattaga tehtud mahutrenni näol ning paari nädala tagune kümnetunnine XDreami A-rada. Seega k6psul eriti kõrgeid eesmärke ei olnud. Eesmärgiks oli rahulikus tempos (pulss alla 175) läbi joosta ning nelikürituseks jooksus enam-vähem viisakas tulemus kirja saada, et hiljem keskenduda rattaaladele.



Võib öelda, et need eesmärgid sai täidetud. Üldse oli sel jooksul enesetunne väga hea, isegi üllatavalt hea. K6ps ei mäleta, et varem oleks jooksumaratonil viimastel kilomeetritel nii normaalne enesetunne olnud. Võibolla oleks pidanud isegi rohkem pingutama? Või oli asi selles, et ilm ei olnud seekord, erinevalt enamikust varasematest kordadest, liiga palav? Päike aga siiski paistis ja vähemalt ühes teeninduspunktis olid märjad käsnad igaks juhuks väljas. (Üks jooksja haaras esimeselt laualt kohe topsi vett ja valas endale pähe, mispeale laua taga olnud teenindaja ütles: "käsnad on viimasel laual", mispeale keegi jooksjate seast omakorda hüüdis: "Käsna-Kalle Kantpüks -- viimane laud!").



Teine hetk, mis sellest jooksust meelde jäi, oli see, kui k6ps oma traditsioonilisel võimsal finishisirge-spurdil möödus ühest heleda peaga naisterahvast, kellega sai suur osa jooksust enam-vähem samas grupis koos joostud. Sel hetkel turgatas k6psule miskipärast pähe, et äkki oleks viisakas daam enne üle finishijoone lasta. Polnud aega pikalt mõelda, nii k6ps ka tegi -- peatus hetkeks enne finishijoont ja astus alles daami järel sellest üle. Tuleb välja, et k6ps on ikka natuke pullimees ka :)



Aga tulemustest siis:


  • Aeg: 2:01,39

  • Koht (üld/vanuseklass): 715/257

  • Pulss (keskm./maks.): 169/195

  • Keskm. kiirus: 11,8 km/h

  • Ilm: päikesepaisteline aga tuuline

  • Rada: suhteliselt kuiv

  • Söök-jook: igas punktis üks PowerBar jook + raja keskel üks Nutrend Enduro geel

  • Tunne: väga hea




Siin on ka graafikud ja andmed Suunto-st. Hea on vaadata ühtlast pisut tõusvas joones pulsigraafikut. Kiiruse kõikumine lõpuosas on tõenäoliselt tingitud GPSi häiretest suurte puude vahel.





Lõpuks veel viimase kolme aasta graafikute võrdlus. 2007 aasta jooksu alguse kõrgem pulss ei olnud mitte suuremast pingutusest vaid kehvemast tervisest. Nagu näha, on selle kõrgema pulsi korral kiirus ikka sama mis järgnevatel aastatel. Samuti oli 2007 rada alguses ja eriti lõpus pisut erinev kui 2008 ja 2009.



Saturday, May 2, 2009

Kuidas Pia aastaseks sai


Esimene mai oli k6psu juures seekord eriti suur pidupäev -- lisaks töörahva pühale sai siis ka Pia aastaseks. Pia on seega juba suur ja tubli tüdruk, ei ole enam tita. Sööb juba peaaegu kõike, räägib elavalt juttu (millest eriti keegi aru ei saa, v.a. üksikud sõnad), käib vabalt ringi nii toas kui õues (hiljuti tegi oma esimese ringi õues ümber maja), oskab mitmesuguseid keerulisemaid tegevusi (näiteks sahtleid ja kappe avada, klaverit mängida, trepist üles minna, madala tabureti peale püsti ronida, kraani lahti keerata ning vanni massaazifunktsiooni käivitada, jne..) ja on muidu ka üks vahva ja rõõmus laps. Kindlaid sõnu on tal juba mitmeid. Näiteks "Mia", "gli-gli" (kalli-kalli), "lijja" (tähedab nii lille kui lindu), "kapp" (seda tuleb öelda hästi kavala näoga ja möriseval toonil ning see tähendab "kappadi-kappadi", st. kellegi seljas ratsutamist või üldiselt müramist), "kii-kaa" (kiikumine), jne.



Sünnipäeva puhul tellisid k6ps ja Triinu suure kiisu pildiga kohupiimatordi, ostsid 25 heeliumiga täidetud õhupalli (kusjuures neid oli küllaltki huvitav autosse pakkida), tegid ise kartulisalatit ja grillisid väikesi vorstikesi ning kutsusid külla mitmed sõbrad ja tuttavad, peamiselt lastega. Heeliumipallidega sai hõlpsasti all suures toas luua lastepärase peomeeleolu: tuli nad lihtsalt mööda tuba laiali jaotada ning lasta neil lae alla tõusta. See oli üks väga tore õhtu -- maja oli lapsi täis (kellest kõige noorem peaks paari nädala pärast sündima, kõige vanem aga 6-7 aastane). Nad kilkasid ja mängisid nii all toas õhupallidega, üleval Mia mänguasjadega, kui ka õues mänguväljakul. Muuhulgas prooviti näiteks ära kui palju õhupalle on vaja, et keskmise suurusega paberist kinkekott (Käsna-Kalle Kantpüksi pildiga) maast lahti tõsta -- pisut üle kümne. Aga ka täiskasvanud said omavahel mõnusasti vestelda.



Siin paar pilti ka sünnipäevalapsest (autor: Agnes Taro)