Kuidas k6psust sai üle pikema aja jälle koolipoiss

Just nimelt see tänavu sügisel juhtuski: k6psust sai jälle koolipoiss üle pikema aja. Sedakorda tundis k6ps hinges Tartu Vaimu vastupandamatut kutset, kui sattus suvel lugema SEDA LEHTE. Sinna kandideerides sattuski k6ps jälle koolipinki, valides oma erialaks Enterprise Software Engineering, mis üldiselt iseloomustab üsna täpselt seda, millega k6ps oma igapäevast leiba teenib. Kuigi k6ps on seda praktiseerinud juba oma 15 aastat, oli ta siiski suhteliselt veendunud, et õpib midagi juurde või vähemalt korrastab olemasolevaid teadmisi. Eks see edaspidi selgub, kas on ka nii.

K6ps oli veel nii tubli poiss, et käis ka avaaktusel, oma grupi kokkutulekul ning Matemaatika-Informaatikainstituuti tutvustaval infopäeval. Nendelt üritustelt sai ta teada mitmesuguseid huvitavai asju, nagu näiteks:

• et on sattunud mõnusasse väikesesse rahvusvahelisse ja nooruslikku seltskonda. Siin on rahvast Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Türgist, Inglismaalt, Guatemalast ja Mehhikost


• et üldse liigub Tartu Ülikoolis üllatavalt palju rahvusvahelist seltskonda, nii tudengite kui õppejõudude seas


• et eesti tudengitel olevat "halb" komme kooli kõrvalt töötada. See iseloomustas kõiki meie grupi eesti tudengeid, aga mitte ühtegi mujalt pärit tudengit. Ja k6ps on siin eriti kehv eksemplar -- peab veel koolile ja tööle lisaks perekonda ka :)


• et teaduskonda sisse astunud bakalaureusetundegitel soovitatakse mitte võtta matemaatikaga seotud aineid teistest teaduskondadest -- see võivat kahjustada nende alles välja arenevat matemaatilist mõtlemist


• et Tartu Ülikooli keldris on olemas LEGO robotite tuba


• et Tartu Ülikooli arvutimuuseumis on väga huvitavaid eksponaate, aga pole seni ühtki PalmOS-süsteemiga pihuarvutit (seepeale annetas k6ps sinna oma vana täiesti töökorras Handspring Visor Platinum-i koos kogu aegade jooksul kokkukogunenud lisavarustusega)

K6ps ootab nüüd huviga õppetöö käimaminemist.

Kuidas Lotte muusikal oli

Hästi vahva!

Kui teised lapsed tõusid vaata et püsti ja kilkasid vaimustusest, siis Mia istus liikumatult paigal, suu lahti ja pilk lavale fokuseeritud. Pärast aga, niipea kui k6ps, Triinu ja Mia etenduselt koju tagasi jõudsid, sulgus ta oma tuppa, teatas et rangelt ei või teda nüüd üldse segada, ning mängis omaette oma maailmas läbi kõik selle etenduse temaatikad.

Lisaks Miale on ka k6psust saanud Lotte fänn. K6psule meeldiks niiväga elada päris-maailma asemel Lotte maailmas. Seal on elutempo rahulikum, aega huvitavaid asju tähele panna (tegelikult ei tea ka -- enne leiutajate võistlust rügas ikka Oskar kõvasti tööd teha nii et polnud aega söömagi tulla), seal on palju hoolivust. Seal ei ole keegi oma olemuselt paha -- isegi kui keegi tundub paha, tuleb alati lõpuks välja, et tegelikult oli temalgi mingi probleem, mida ta lahendada püüdis ja teda tuleb aidata, siis saab üheskoos probleemist jagu ja kõik on jälle sõbrad.

Kuidas k6ps Aerobike-l meeskonnasõitu proovis

K6psul tekkis siin koos Black Pole poistega idee, et teeks Aerobike.ee-l ühe grupisõidu ka. See teostus viimasel etapil Kohila-Hageri-Kohila lõigul.

Päris põnev sõit oli. Kuna teised meeskonnakaaslased olid k6psust pisut tugevamad, siis polnud mahti mõelda sellele, kas jaksab vändata või mitte, vaid tuli 100% keskenduda grupi kiiruse hoidmisele, tuules sõitmisele ning vahetuse kiirele ja täpsele sooritamisele.

Kui jätta kõrvale väike äpardus kohe stardis, mille tõttu kõps teistest algul hetke maha jäi, sujusid vahetused tõepoolest üllatavalt hästi. Tundus, et sellele aitas palju kaasa asjaolu, et Rainer iga kord hüüdis, kui arvas, et võiks vahetada -- ja tegi seda piisavalt tihti, aga mitte ka liiga tihti.

Igatahes, selle meeskonnaga teeks niimoodi veelgi. Tabelis saadi 73. koht keskmise kiirusega 38,05 km/h, mis on ikka tunduvalt rohkem kui k6ps üksinda suudaks välja panna oma praeguse taseme juures. Siin pildil on meie finish: Rainer ees, Rait teisena, k6ps viimasena pole aga pildile enam mahtunud :)

Illustratsiooniks tabelid ja graafikud ka:

Kuidas k6ps Soomes käis ja ühte omapärasesse kohta sattus

Marja-Liisa on k6psu ema Hille vana sõbranna Soomes. Ta elab aga mitte Helsinkis, vaid ühes väikeses külas nimega Putikko, mis asub ühe väikese linnakese nimega Punkaharju lähedal, Lõuna-Savo maakonnas. Mitmel põhjusel otsustasid k6ps koos perega ning Hille käia paariks päevaks seal teda külastamas.

Teekond Helsinkist sinna oli päris pikk, oma 400 km. Lapsed olid väga tüdinud autos istumisest ja kippusid sõidu lõpupoole virisema. Seepeale hakkas k6ps kahtlema ka oma plaanis sõita järgmisel või ülejärgmisel aastal lastega autoga Saksamaa kaudu Taani Legolandi-kanti.

Putikko oli üks õige omapärane koht. Peaaegu mitte ükski soomlane, kellega k6ps on sellest rääkinud, ei tea seda kohta.

Teed ja tänavad on perfektselt siledad, kõik on korralikult aiaga ümbritsetud ja tähistatud. Aiad on piinlikult korras. Lilled õitsevad, muru on niidetud. Mitte midagi ei ole kusagil lohakil ega pooleli. Isegi pisikesed detailid, nagu näiteks postkastid, on terved, puhtad ja säravad ning seisavad sirgelt.

Aga peaaegu mitte ÜHTKI inimest ei ole kusagil näha ega kuulda. Kõik on vaikne. Ei laste kilkeid, ei täiskasvanute juttu, ei ole näha kedagi aias tööd tegemas ega tänaval koeraga jalutamas. Ainult ühest aknast kostab tasast jutukõminat ning kaugemalt järvelt üksiku paadimootori põrinat.

Hääbuv küla. Lapsi ega noori ei ela siin peaaegu üldse. Paar mälestusmärki (üks "aasta küla" tiitliga kusagilt 1990-te algusest, teine Teise Maailmasõja päevilt) räägivad küla kuulsusrikkast ajaloost. Vana raudteejaama taga kõrgel suurte puude vahel on mingi kotkapesa-taoline onn, millel katuseks suur avatud raamatu kuju - kunstiteos.

Peamine tööandja -- saeveski -- on tegevuse lõpetanud rohkem kui kümme aastat tagasi. Ümbruskonnas tegutsenud neljast poest on kõik suletud. Ainult juuksur ja keraamikaäri töötavad -- kui neile helistada ja aeg kokku leppida. Raudtee läheb külast mööda, kuid rongid seal enam ei peatu juba üle kümne aasta. Raudteejaama mälestab vanale rööpapaarile tõstetud punane velodresiin.

Laste mänguväljakulgi on muru ilusasti niidetud ning kiiged-karusellid-liumäed-liivakastid korras, kuid ämblikuvõrke täis. Näib, et sealt pole laste kilkeid ammu kostnud. Kui Mia ja Pia seal mängisid, siis tulid mõned kohalikud sellist imeasja lausa vaatama.

Õhtul võtsid k6ps ja tema kaasalsed ette jalutuskäigu järve äärde.

Jalgrada lookleb läbi kaljuse metsa järve ääres. Raudteelt keerab ära üks vana lisaharu, osaliselt juba üles võetud, viib jalgraja kõrval järve äärde ja lõpeb mingi vana sildkraana-taolise konstruktsiooni varemetega. Keset seda raudteed, st. kahe rööpa vahel, kasvab ligi 30 cm-jämeduse tüvega kasepuu -- ilmselt pole sedagi raudteed ikka päris ammu kasutatud :)

Saime kokku kahe kohaliku vanema naisterahvaga, kes tulid järve äärselt kaljult pikniku pidamast - endise kooli endised õpetajad. Nendelt saime teada, et too kraana ning raudtee on seotud palgiparvetamisga, mida sealkandis viimati harrastati oma 50 aastat tagasi. Need naisterahvad rääkisid muudki huvitavat sellest paigast.

Vaat niisugune koht on siin maamuna pääl olemas. K6psule avaldas muljet see vaikus, nostalgia ja mõningane nukruski, mida seal võis kogeda.

Kuidas k6ps tuule ja paduvihma kiuste Aerobike.ee-l rööpasse tagasi sai

Aerobike.ee järjekordne etapp kutsus k6psu sedakorda Keila-Vasalemma rajale. Seekord tuli Jan, kes juhuslikult Tallinna-kandis oli, ka kaasa -- esimest korda eraldistarti proovima. Ilm oli vahelduva pilvisusega ja kahtlasevõitu -- oli vihmavõimalus. Esialgu oli aga rada kuiv ja korralik.

Jan läks teele pisut enne k6psu. K6ps tegi enne veel ühe väikese soojendusringi. Siis aga lendas peale ja alustas võitlust üsna korraliku TUULEGA. K6ps aina surus ja surus vastu tuult, taevas aga läks aina süngemaks ja süngemaks. Lõpuks, kui tagasipöörde koht juba paistma hakkas, avanesid järsku taevaluugid ja alla tuli päris korralik lahmakas vihma. Peale tagasipööret oli k6ps läbimärg. Asfalt ujus, rattal oli kiiluvesi taga, nähtavus uduste ja vesiste prillide tagant üsna halb. K6ps püüdis iga hinna eest mitte libiseda ja kukkuda, samas aga ka mitte kiiruses eriti järele anda. Selles mõttes oli tagasitee jälle väheke lihtsam, et tuul oli nüüd valdavalt tagant.

Finishipoole jõudes sadu lakkas ja asfalt tundus aina kuivem. Finishis oligi päris kuiv. Sinna see sadu ei jõudnudki. Jan, kes oli raja kaugeimas punktis k6psust mõni minut varem, ei saanud üldse vihma kaela. Vaat mis vingerpussi ilmataat mängis :)

Aga sellele vingerpussile vaatamata polnud tulemus üldse paha -- keskmine kiirus 36,28 km/h. Jan platseerus tabelis täpselt k6psu taha, mis pole esimese korra kohta üldse kehva tulemus. K6ps on täiesti kindel, et tema erilise ratta-ande juures tuleb järgmine kord juba koht k6psust 5-10 kohta eespool, harjutagu k6ps palju tahes.

Aga tabelid-graafikud ka (huvitav mida altimeeter seekord mõtles...?):

Kuidas k6ps Tartu Rulluisumaratonil kahesajaga sibas

K6psu maja lähedalt läheb mööda (vist praeguse seisuga veel) Eesti parim rulluisurada: Saku -> Kasemetsa -> Kiisa. Astu ainult väravast välja, jaluta pisut, pane uisk alla, ja 7 km ühtlast, enamasti siledat ja laia rada on sinu päralt. Sellele vaatamata suutis k6ps oma praeguse elutempo juures käesoleval hooajal ainult 4 (neli) korda rulluisutamas käia enne Tartu Rulluisumaratoni. Esimene neist neljast oli 1. aprillil ning lõppes algavas lumesajus. Seega läks k6ps Tartu Rulluisumaratonile peamiselt selleks, et lihtsalt kohal olla ja mitte üht aastat vahele jätta. Lisaks suutis k6ps juba TEIST AASTAT JÄRJEST astuda selle reha otsa, et magada maha esimene registreerumisvoor ning siis maksta rohkem ja saada stardikoht tagumises otsas.

Edasi läks aga kõik aina paremaks. K6psul oli jälle terve tee väga hea minek. Positsioon tõusis pidevalt, kuni lõpuks avastas k6ps ennast juba küllaltki tugevas grupis. Seal oli grupisõidudistsipliin juba parem, kiirused k6psu jaoks küllaltki suured ning uiskudel vähemalt 90 mm-sed rattad. Isegi vedada sai k6ps seal grupis mitu korda.

Rulluisutamine on k6psu jaoks selles mõttes huvitav ala, et minek on peaaegu alati hea (isegi väga vähese ettevalmistusega), läheb sõidu käigus aina paremaks ning haamrit miskipärast ei tule kunagi. Ratast seevastu treeni palju tahad, tee iga nädal mõni nelja-viietunnine maraton ja siis veel punnita kiiruslõike või eraldistarti -- ikka rahvaspordivõistlustel koht tabeli viimases neljandikus, haamrid kaelas jne. Võibolla peaks sellele rohkem ja rattale vähem panustama?

Esimest korda elus tundis k6ps seal (enda taseme kohta) tugevas grups vehkides, et varustus on takistuseks. Muidu on ikka alati mees takistuseks, varustus kannataks veel oluliselt kõvemat liikumist. Aga 79mm-ste ratastega andis kõvasti sibada, et grupis püsida. Peab vist peale jõule endale mingid profimad uisud ostma, kui hinnaalandused kõige suuremad on. Meeletut sibamist iseloomustab ka küllaltki aukartustäratav keskmine pulss - 180.

Teise ringi lõpupoole, peale viimast TP-d, pani k6ps veel küllalti kõva puraka ja veeres koos väiksema grupiga teistel eest ära, ise seejuures vedades. Vaat küll SEAL sai ikka sibada! Seal kohas kordas k6ps ka oma viimase kolme aasta pulsirekordit -- 199. Eelmine kord pärineb 2008. Tartu Jooksumaratoni finishispurdist, peale mida k6ps tükk aega lamas maas ja mõtles elu üle järele. Seekord aga oli olemine üllatavalt hea. Alles juba finishikoridoris tekkis selline tunne, et nüüd vist enam ei jõua ning k6ps igaks juhuks loobus plaanist enne finishijoont veel kahest uisutajast mööda tõmmata.

Edasi lühiandmed, graafikud ja statistika:

• Tunne: väga hea


• Ilm: kuiv, vahelduva pilvisusega, mitte kõige palavam


• Rada: kuiv


• Jook: oma Nutrend suusapudelis, TP-dest vist ei võtnud üldse jooki.


• Uisud: Fila, nelja 79mm rattaga, metallraamiga, kõrge säärega saabastega

Aasta	Distants	Aeg	Kaotus võitjale	Pulss (keskm./ maks.)	Koht/ võistlejaid (üld)	Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)
2009	36 km	1:30:42	0:29:26	180/199	395/763	157/255
2008	36 km	1:33:52	0:31:25	168/190	331/548	125/180
2007	38 km	1:47:11	0:43:51	165/189	310/448	109/145

SIIN ka Jan-i nägemus sellest üritusest, koos mõningate piltidega ka k6psust.

Kuidas k6ps Madonna ära nägi

Madonna fänn on k6psu peres põhiliselt Triinu. K6ps ise ei tea Madonnast suurt miskit muud, kui et pidavat üks väga suur staar ja seltskonnaajakirjanduse lemmik olema. Aga otsus sai tehtud, et sinna me läheme. Esiteks, k6ps on alati nõus koos Triinuga minema ükskõik kuhu. Teiseks, k6ps tahtis näha, millega tuleb välja staar, kes ei tohiks saada endale lubada mitte midagi keskpärast. Sestap ostis k6ps juba pool aastat varem interneti vahendusel kaks piletit, mis maksid kokku 1890 EEK. See on päris kindlasti kõikide aegade kõige kallim pilet, mille eest k6ps on üldse maksnud (mis ei sisalda toitlustust, transporti, ööbimist vms.).

Lauluväljaku ala oli küllaltki tihedalt rahvast täis. Laulukaare alla oli ehitatud lava, selle ümber püstituatud meeletu heli- ja show tehnika -- arvukad suured kõlarid, ekraanid ja palju muud. Staar sõidutati lavale ning show hakkas pihta. Laval liikusid nii tantsijad kui ka mingid kastid, millele oli kinnitatud ekraanid, mis näitasid osa showst. Ega keset lauluväljaku ala seistes polnud staari ennast eriti näha, detaile sai näha ikkagi vaid ekraanide vahendusel. Show käis, koos väikese vaheajaga, ühe jutiga lõpuni välja. Lisalugu vms. ei tulnud. Igale laulule oli pandud korralik tümakas taha ning laulja hääl oli tehniliselt nii ära timmitud, et see kõlas peaaegu steriilsena ükskõik kus kohas lauluväljaku kandis. Ekraanidel oli pilt piinlikult selge ning värvid nii intensiivsed, et lausa kargasid silma.

Sellise show tegemiseks töötavad tõenäoliselt sajad (kui mitte tuhanded) kõrgepalgaliselt spetsialistid, kes tunnevad peensusteni neid suuri musti kaste seal lavanurgas, tööriistu millega luua näkkukäratavaid animatsioone, neid rohelisi lasereid mis muusika taktis õhku kujundeid joonistavad jne. Turundusosakond teeb kõigepealt põhjaliku uuringu, püüdmaks välja selgitada, milline tümakas täpselt keskmisele inimesele kõige rohkem muljet avaldab ja millised animatsioonid kõige intensiivsemalt näkku käratavad. Muuhulgas ka nende uuringute tulemustest lähtuvalt timmivad need spetsalistid oma töid. Nende töö on tulemuslik, kui neil on õnnestunud luua perfektselt näkkukäratav animatsioon või saavutada steriilselt müravaba ja täpselt õige tümakas, mis ka lavast mitmesaja meetri kaugusel seisval inimesel luud värisema paneb. Seda oskavad ainult parimad oma ala spetsialistid. Lisaks töötab seal kindlasti veel sadu (kui mitte tuhandeid), kes kõike seda planeerivad, juhivad, administreerivad, korraldavad, konsulteerivad ning kõigest sellest (kaasa arvatud planeerimisest, juhtimisest jne) aruandeid genereerivad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mis seal ikka, k6ps nägi sellise meeletu super-hüper-kommerts-show kah ära. Mitmed lood olid tegelikult päris head ja mitmed videoklipid ka. Aga vahetut ehedat elamust eriti ei olnud (võibolla oli seda neil, kes ostsid veel poole kallima pileti ja said sellega päris lava ette?). Seega sai näiteks Viljandi folk k6psu käest tunduvalt kõrgemad punktid kui Madonna. Enam-vähem sama arvas ka Triinu.