Kuidas k6ps Tartu Rulluisumaratonil kahesajaga sibas

K6psu maja lähedalt läheb mööda (vist praeguse seisuga veel) Eesti parim rulluisurada: Saku -> Kasemetsa -> Kiisa. Astu ainult väravast välja, jaluta pisut, pane uisk alla, ja 7 km ühtlast, enamasti siledat ja laia rada on sinu päralt. Sellele vaatamata suutis k6ps oma praeguse elutempo juures käesoleval hooajal ainult 4 (neli) korda rulluisutamas käia enne Tartu Rulluisumaratoni. Esimene neist neljast oli 1. aprillil ning lõppes algavas lumesajus. Seega läks k6ps Tartu Rulluisumaratonile peamiselt selleks, et lihtsalt kohal olla ja mitte üht aastat vahele jätta. Lisaks suutis k6ps juba TEIST AASTAT JÄRJEST astuda selle reha otsa, et magada maha esimene registreerumisvoor ning siis maksta rohkem ja saada stardikoht tagumises otsas.

Edasi läks aga kõik aina paremaks. K6psul oli jälle terve tee väga hea minek. Positsioon tõusis pidevalt, kuni lõpuks avastas k6ps ennast juba küllaltki tugevas grupis. Seal oli grupisõidudistsipliin juba parem, kiirused k6psu jaoks küllaltki suured ning uiskudel vähemalt 90 mm-sed rattad. Isegi vedada sai k6ps seal grupis mitu korda.

Rulluisutamine on k6psu jaoks selles mõttes huvitav ala, et minek on peaaegu alati hea (isegi väga vähese ettevalmistusega), läheb sõidu käigus aina paremaks ning haamrit miskipärast ei tule kunagi. Ratast seevastu treeni palju tahad, tee iga nädal mõni nelja-viietunnine maraton ja siis veel punnita kiiruslõike või eraldistarti -- ikka rahvaspordivõistlustel koht tabeli viimases neljandikus, haamrid kaelas jne. Võibolla peaks sellele rohkem ja rattale vähem panustama?

Esimest korda elus tundis k6ps seal (enda taseme kohta) tugevas grups vehkides, et varustus on takistuseks. Muidu on ikka alati mees takistuseks, varustus kannataks veel oluliselt kõvemat liikumist. Aga 79mm-ste ratastega andis kõvasti sibada, et grupis püsida. Peab vist peale jõule endale mingid profimad uisud ostma, kui hinnaalandused kõige suuremad on. Meeletut sibamist iseloomustab ka küllaltki aukartustäratav keskmine pulss - 180.

Teise ringi lõpupoole, peale viimast TP-d, pani k6ps veel küllalti kõva puraka ja veeres koos väiksema grupiga teistel eest ära, ise seejuures vedades. Vaat küll SEAL sai ikka sibada! Seal kohas kordas k6ps ka oma viimase kolme aasta pulsirekordit -- 199. Eelmine kord pärineb 2008. Tartu Jooksumaratoni finishispurdist, peale mida k6ps tükk aega lamas maas ja mõtles elu üle järele. Seekord aga oli olemine üllatavalt hea. Alles juba finishikoridoris tekkis selline tunne, et nüüd vist enam ei jõua ning k6ps igaks juhuks loobus plaanist enne finishijoont veel kahest uisutajast mööda tõmmata.

Edasi lühiandmed, graafikud ja statistika:

• Tunne: väga hea


• Ilm: kuiv, vahelduva pilvisusega, mitte kõige palavam


• Rada: kuiv


• Jook: oma Nutrend suusapudelis, TP-dest vist ei võtnud üldse jooki.


• Uisud: Fila, nelja 79mm rattaga, metallraamiga, kõrge säärega saabastega

Aasta	Distants	Aeg	Kaotus võitjale	Pulss (keskm./ maks.)	Koht/ võistlejaid (üld)	Koht/ võistjelaid (vanuse- klassis)
2009	36 km	1:30:42	0:29:26	180/199	395/763	157/255
2008	36 km	1:33:52	0:31:25	168/190	331/548	125/180
2007	38 km	1:47:11	0:43:51	165/189	310/448	109/145

SIIN ka Jan-i nägemus sellest üritusest, koos mõningate piltidega ka k6psust.

Kuidas k6ps Madonna ära nägi

Madonna fänn on k6psu peres põhiliselt Triinu. K6ps ise ei tea Madonnast suurt miskit muud, kui et pidavat üks väga suur staar ja seltskonnaajakirjanduse lemmik olema. Aga otsus sai tehtud, et sinna me läheme. Esiteks, k6ps on alati nõus koos Triinuga minema ükskõik kuhu. Teiseks, k6ps tahtis näha, millega tuleb välja staar, kes ei tohiks saada endale lubada mitte midagi keskpärast. Sestap ostis k6ps juba pool aastat varem interneti vahendusel kaks piletit, mis maksid kokku 1890 EEK. See on päris kindlasti kõikide aegade kõige kallim pilet, mille eest k6ps on üldse maksnud (mis ei sisalda toitlustust, transporti, ööbimist vms.).

Lauluväljaku ala oli küllaltki tihedalt rahvast täis. Laulukaare alla oli ehitatud lava, selle ümber püstituatud meeletu heli- ja show tehnika -- arvukad suured kõlarid, ekraanid ja palju muud. Staar sõidutati lavale ning show hakkas pihta. Laval liikusid nii tantsijad kui ka mingid kastid, millele oli kinnitatud ekraanid, mis näitasid osa showst. Ega keset lauluväljaku ala seistes polnud staari ennast eriti näha, detaile sai näha ikkagi vaid ekraanide vahendusel. Show käis, koos väikese vaheajaga, ühe jutiga lõpuni välja. Lisalugu vms. ei tulnud. Igale laulule oli pandud korralik tümakas taha ning laulja hääl oli tehniliselt nii ära timmitud, et see kõlas peaaegu steriilsena ükskõik kus kohas lauluväljaku kandis. Ekraanidel oli pilt piinlikult selge ning värvid nii intensiivsed, et lausa kargasid silma.

Sellise show tegemiseks töötavad tõenäoliselt sajad (kui mitte tuhanded) kõrgepalgaliselt spetsialistid, kes tunnevad peensusteni neid suuri musti kaste seal lavanurgas, tööriistu millega luua näkkukäratavaid animatsioone, neid rohelisi lasereid mis muusika taktis õhku kujundeid joonistavad jne. Turundusosakond teeb kõigepealt põhjaliku uuringu, püüdmaks välja selgitada, milline tümakas täpselt keskmisele inimesele kõige rohkem muljet avaldab ja millised animatsioonid kõige intensiivsemalt näkku käratavad. Muuhulgas ka nende uuringute tulemustest lähtuvalt timmivad need spetsalistid oma töid. Nende töö on tulemuslik, kui neil on õnnestunud luua perfektselt näkkukäratav animatsioon või saavutada steriilselt müravaba ja täpselt õige tümakas, mis ka lavast mitmesaja meetri kaugusel seisval inimesel luud värisema paneb. Seda oskavad ainult parimad oma ala spetsialistid. Lisaks töötab seal kindlasti veel sadu (kui mitte tuhandeid), kes kõike seda planeerivad, juhivad, administreerivad, korraldavad, konsulteerivad ning kõigest sellest (kaasa arvatud planeerimisest, juhtimisest jne) aruandeid genereerivad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mis seal ikka, k6ps nägi sellise meeletu super-hüper-kommerts-show kah ära. Mitmed lood olid tegelikult päris head ja mitmed videoklipid ka. Aga vahetut ehedat elamust eriti ei olnud (võibolla oli seda neil, kes ostsid veel poole kallima pileti ja said sellega päris lava ette?). Seega sai näiteks Viljandi folk k6psu käest tunduvalt kõrgemad punktid kui Madonna. Enam-vähem sama arvas ka Triinu.

Kuidas Tõetobu Tata Taani reisi maha magas

Mia on juba suur tüdruk. Korraldab ise oma toas asju, tal on oma sõbrad, järgmisel aastal läheb kooli. Juba läheb ka esimest korda ilma oma vanemateta reisile -- Legolandi ja Kopenhaagenisse, koos Kristjani ja tema emaga.

Aga vahetevahel tahab Mia veel tita ka olla. Eks talle tundub see pisut ebaõiglane, kui Piat nunnutatakse tita moodi, tema aga peab suur ja tark olema, ise kõike oskama ja teda nunnutatakse hoopis suure lapse moodi. Siis ta hakkab "titat mängima", matkides Pia hääletooni, kõneviisi jms. Triinule see eriti ei meeldi ja kui Mia kaua aega titat mängib, siis lõpuks saab ta tavaliselt Triinu käest riielda.

Mial ja Pial on muuhulgas üks väike pehme mänguasi -- suht muheda olemisega kollane jõehobu. Sellega mängis Mia reisile mineku päeva hommikul titat, nimetades seda Pia hääletooni ja kõneviisi matkivalt "tõetobu tata"-ks. Mia kavatses Tõetobu Tata kah Taanimaale kaasa võtta, et too tahtvat ka Legolandi näha. Viimaste asjade pakkimise käigus aga kadus Tata kuhugi ära ning Mia oli natuke kurb.

Samal õhtul leidis Triinu ta külaliste toa voodist teki alt. Oli teine sinna magama läinud ja magaski Taani reisi maha. Aga tal endal polnud sellest nagu eriti miskit. Mial polnud ka lõpuks eriti hullu, et Tata maha jäi. Aga väga vahva reis oli olnud.

Kuidas k6ps ja Triinu taaskord Viljandis kultuurielamusi saamas käisid

Viljandi Folk-ile minemisest on aastaid juttu olnud, aga ometi polnud see seni mitmel põhjusel kättevõtmiseni jõudnud. Selle trendi murdsid k6ps ja Triinu tänavu. Mia oli reisil Legolandis ning Tartu vanaema oli nõus Piaga olema. Seega siis said k6ps ja Triinu võtta suuna Viljandi poole. Seni on k6ps ja Triinu käinud Viljandis kaks korda ning ikka peamiselt kultuurielamusi nautimas. Seda trendi tänavu ei murtud.

Viljandi linn kihas elust. Olgugi, et oli neljapäeva lõunaaeg ning paljud folgilised alles kusagil Tallinnas tööl, oli linn rahvast täis. Paljud olid tulnud lastega. Palju oli näha stiilseid ja huvitava välimusega inimesi. Üritus ise oli ka üllatavalt kultuurne. Isegi suitsetamiseks olid ette nähtud kindlad kohad, seda ei võinud igal pool teha. Ja polnud näha massilist õllejoomist ega ebameeldivat käitumist. "Folkkalkarid" tundusid olevat üldiselt üsna hoolivad inimesed -- või siis oli neljapäeval pidu alles noor ja "tõelised" folkkalkarid polnud veel kohale jõudnud. Või ärganud. On k6ps kuulnud mõnedelt inimestelt ka teistsuguseid muljeid selle ürituse kohta.

Esinejaid nägid k6ps ja Triinu peamiselt suurematel lavadel ning viite:

• 
  Lenna Kuurma ja Zetod, kes rahva üsna hästi käima tõmbasid.
  

  
  
  

  
  


• 
  Senegali onu ja Rootsi tädi, kes, kuigi kumbki oma välimuse ja pilliga omas kultuuris, kuidagi päris nunnult kokku mängisid ja sobisid.
  

  
  
  

  
  


• 
  J. Karjalainen - Soome pillimees, kes mängis bandzol Ameerikasse välja rännanud soomlastega seonduvaid rahvalikke lugusi.
  

  
  
  

  
  


• 
  Vägilased ja Tiit Kikas - seal läks mölluks, hakati kätest kinni hoides ketina rahva seas jooksma jne. Triinu vedas k6psu ka ketti kaasa ja k6psul oli seal tükk tegemist, et fotokott jooksu pealt ühe käega kinni panna nii, et pimedas rahva seas ühtki vidinat ära ei kaota. Väike ja kindel seljakott oleks Folgil abiks.
  

  
  
  

  
  


• 
  Kaks India onu, kes tegi meditatiivset muusikat ühel indiapärasel keelpillil ning trummidel. Tuli seista lava ees, silmad kinni, ning lasta muusikat endasse.
  

  
  
  

  
  

Üldiselt meeldis see üritus k6psule väga. K6psul hakkas juba kahju, et ta sinna varem sattunud ei ole. Kindlasti üritavad k6ps ja Triinu järgmisel aastal ka minna. Samamoodi esimele päevale, võibolla ka teisele.

Kogu k6psu tehtud folgifotode albumit näeb siit.

Kuidas k6psul Aerobike.ee eraldistart seekord kehvasti läks

Pärast väikest puhkeperioodi keeras k6ps taas rattad järjekordse Aerobike.ee eraldistardietapi poole. Rajaks oli tuttav Vana-Pärnu mnt.

Seekord aga oli midagi üsna viltu. K6ps alustas küll nii nagu alati, aga juba raja esimesel neljandikul hakkas selguma, et jalad ei taha täna eriti vändata. Edasi läks aina raskemaks ja raskemaks. Pulss vajus alla, tempo samuti. Tagantpoolt startinud läksid aina viuhh ja viuhh k6psust ette.

Võibolla oli põhjus kerges haigusevimmas, võibolla liiga järsus tempo üles kruvimises peale pikemat puhkust (eelmise nädala pikem vastupidavussõit jäi tegemata), võibolla olid lihtsalt põlved väsinud eelmiste päevade tegusast aiatööst ja muust. Või siis see kõik kokku. Aga ka selliseid päevi tuleb ette. Järgnevad pildid iseloomustavad toimunut päris hästi (klõpsa pildile, et suuremalt vaadata):

Kuidas Mia kuueseks sai ja aardeid jahtis

Mia sai kuueaastaseks ja seda sai loomulikut pisut tähistatud. Kuna naabri-Mial oli ka samal ajal sünnipäev, siis otsustati seekord korraldada kahe aia peale ühine pidu.

Lapsi oli oma kümmekond. Tüdrukud möllasid põhiliselt õues kummimadratsiga ja batuudil ning kiusasid seejuures naabri-Mia suurt venda.

Poisid ja Mia aga ei võtnud sellest möllust eriti osa. Nemad mängisid samal ajal hoopis toas rahulikumaid mänge ning vaatasid filmi Jääaeg.

K6ps korraldas lastele ka väikese mägu -- aaretejahi. Ta peitis salaja kahte aeda erinevatesse kohtadesse neli "aaret", milleks olid kommi- ja küpsisekarbid fooliumisse pakituna. Seejärel joonistas ta suure kaardi, kus peal kaks aeda koos hoonete asukohtadega ning olulisemad äratuntavamad objektid, nagu näiteks tammepuud, mänguväljak, batuut, Mia südamekujuline peenar, naabri koer koos oma kuudiga jne. Siinkohal k6ps kahtles, kas 6-7-aastased oskavad sellist kaarti reaalsusega kokku viia. Oskasid. Iga kord jooksid kohe enam-vähem õigesse kohta, aga ei leidnud aardeid ka liiga kergesti üles.

Nii et see mäng õnnestus suurepäraselt. K6ps kahetseb ainult, et ta nii vähe neid aardeid tegi (4 tk) ja et ta aarete asukohad punase markeriga suurelt kaardile joonistas. Oleks võinud mingid värvilised märgid peale panna, siis oleks saanud suure vaevaga valmis joonistatud kaarti edaspidi korduvkasutada. Siin on väljavõte kaardist. Punased ristkülikud tähistavad hooneid, hariliku pliiatsiga on joonistatud aedades asuvad objektid, punased ristid tähistavad aarete asukohti. Pildil on ainult u. 1/3 kaardist ja kahjuks peab pisut pingutama, et harilikuga joonistatut näha. Aga sellise kaardi reaalsusega kokku viimisega said 6-7-aastased ilusasti hakkama. Klõpsa pildile, et suuremalt näha.

Loomulikult ei puudunud suvisest sünnipäevast ka küpsisetort maasikatega:

Kuidas k6ps käis vana head FIX-i kuulamas

Kõps on alati mäletanud lapsepõlveaegseid ansambli Fix hitte, mida tol ajal (1980-te esimene pool ja keskpaik) ikka raadios aeg-ajalt võis kuulata: tsirkus, jaanipäev, pardike ja mooniõis, vana pildiraam jpt. K6ps oli arvanud, et see bänd on ammu ajaloohõlma vajunud -- kuni ükskord hiljuti avastas ta Fix-i kontserttuuri kuulutuse. Nii et bänd tegutseb! Ja selgus, et veel küllaltki originaalses koosseisus. "Säärast asja peab minema vaatama-kuulama", otsustas k6ps.

Triinu oli kohe krapsti valmis kaasa tulema ning vanaema Hille oli nõus sel ajal lastega tegelema. Nii saigi ette võetud minek Viimsisse restorani Savoy ette, kuhu oli lava üles säätud. Natuke sai ka oma välimusga vallatusi tehtud: k6ps pani valged teksapüksid jalga, heleda särgi selga (ülemine nööp lahti), punase lipsu väheke lõdvalt kaela, tumehalli pintsaku peale, mõned märgid ka rinda (üks roosaka kirjaga "Rohkem nalja!", teine Tartu Jooksumaratoni kuldmärk 10 korra osalemise eest) ning beezikad küllaltki kõrge kontsaga puukotad jalga. Triinu pani valge kleidi selga, eest ülalt vaskse prossiga kinni, pruuni pika eest nööpidega kampsuni peale, punaste mummudega rätiku pähe ning valged sokid ja pruunid platvormtallaga ja väga kõrge kontsaga sandaalid jalga.

Õhtu oli ilus. Päike paistis, taevas oli selge. Kontsert oli mõnus. FIX laulis kõik vanad hitid ette. Rahvast oli aga lavaesisel muruplatsil vähevõitu. Ei tea kas pani masuaegne mõtteviis mitmeid piletirahast loobuma, oli palju alternatiivseid kultuuriüritusi või olid kõik juba Fix-i tuuril varem käinud (Viimsi oli tuuri viimane kontsert)? Kaasa elati ka üsna tagasihoidlikult. Aga elati. Võibolla paljud elasid sisemiselt kaasa. Alles lõpu eel hakkas rahvas vaikselt püsti tõusma ja elavamalt keksima. Toimus ka mõningane liikumine lava ette selleks ajaks, kui lisalugu tulema pidi. Väljapakutud "tsirkuse" või "jaanipäeva" kordamise asemel valiti aga lisalooks miskipärast hoopis rahulik "tõuse üles ja läheme ära", nii et oodatud suurem lõputrall jäi seekord olemata. Aga ikkagi -- hea kontsert oli. Meeldiv tõdeda, et see punt tegutseb endiselt ning on järjekindlalt teinud paganama head eesti muusikat.

Kojuminekul premeeris see päev veel k6psu ja Triinut ilusa päikeseloojanguga täpselt sel hetkel, kui k6ps ja Triinu Pirita teed mööda liikusid. Seda sai küll ainult autoaknast imetletud, aga siiski -- paganama hea ajastus. Oleks olnud loogiline teha väike päikeseloojangu-jalutuskäik käsikäes seal mere ääres, aga lapsed ootasid pikisilmi emmet-issit koju ning ei olnud nõus muidu magama minema.