K6ps oli varem otsustanud, et ta seekord Winter XDreamile ei lähe vaid teeb selle asemel hoopis üldkehalist ettevalmistust nädalavahetustel suuskade või käimiskeppidega, olenevalt lumeoludest. Miskipärast hakkasid võistluse lähenedes aga hoopis teistsugused tunded tekkima. Jan leidis ka kolmanda tiimiliikme, kelleks oli Reet, üks vägagi asjalik naisterahvas, ja oligi asi otsustatud. Niisiis, k6psu jaoks kolmandat korda Winter Xdreamile, jällegi segavõistkonnana.
Seekord suusad ka kaasa. Selline otsus sündis pärast mõningast olustiku ja ilmaennustuse uurimist ning arupidamist. Nimelt lubati Kurtna järvistus iga järve ääres punkte ja starti Pannjärve keskusest -- viimasest aga saab alguse ka Alutaguse suusamaratoni rada, mis nendesamade järvede vahel lookleb. Reet orgunnis igaks juhuks räätsad ka kaasa, kui tuleb pehmem ilm ja otsustame siiski mööda soid otse panna.
Võistluspäeva varahommikune ilm oli aga kõike muud kui pehme. Taevas oli selge, õhk ei liikunud, termomeeter näitas -20 kraadi !!! Ega's midagi, kihiline riietus selga, suusad kaasa ja pajehhali. Päevapeale ilm õnneks väheke pehmenes ning riietus osutus optimaalseks -- pidevalt mõõdukalt liigutades ei olnud ei külm ega palav.
Stardis jättis k6psu tiim suusad ja räätsad vahetusalasse ning startis jalgsi. Siin on näha k6psu enne starti midagi askeldamas (Autor: Tarmo Haud):
Minut enne starti kaarti haarates ja sellele esimese pilgu heites selguski, et suusk on õige asi, maratonirada ilusasti kaardil ja paljud punktid sellest mõnesaja meetri kaugusel. Jan arvas siiski, et paar stardile suhteliselt lähedast punkti, kuhu juurde pääsemiseks tuleks palju võsas ragistada, võiks jalgsi enne ära võtta. Panime siis jooksu ja ragistasime võsas ära. Osad tiimid, kes kohe alguses suuskadega starditsid, ragistasid seal võsas ka ikka suuskadega ära. Siin pildil on Jan, Reet ja k6ps veel jalgsi suundumas ühte esimestest punktidest (Autor: Tarmo Haud):
Siis aga pandi suusad alla ja mööda rada minema järgmiste järvede poole. Kiirused läksid päris suureks ja k6psul kadus orenteerumisjärg ruttu ära, Reedal aga õnnestus esimesel korralikumal laskumisel üsna valusasti kukkuda, peale mida ta edaspidised vähegi kahtlased laskumised igaks juhuks suusad käes võttis. Peab ütlema et ega k6psulgi see suusatamine kohe alguses välja ei tulnud, oli ju kõps viimati suusatanud üleelmisel talvel. Seega panigi k6ps, vaevalt stardialast välja pääsenud, esimeses kurvis kohe külili ja lõhkus kaardi. Ega seda kaarti olnudki suusatamise ajal lihtne näpus hoida, aga kuidagi sai ta mitu korda kokku voldituna pöidla ja suusakepi vahele surutud. Kogenud suusaorienteerujad kasutasid spetsiaalset rinnale kinnitatavat kaardialust.
Üldiselt möödus kogu võistlus selliselt, et vahepeal suusatati mööda rada, siis ragistati mõnisada meetrit võsas, suusad käes, siis võeti kusagilt järve äärest punkt ning anti mööda järvepinda uisusammul minna. Kõik punktid olid väga lihtsasti leitavad, sageli olid need juba kaugelt näha.
Peab aga ütlema, et lisaks sai paaril korral natuke nalja ka. Ei ole ju ükski XDream möödunud ilma vähemalt pisut nalja saamata. Esimene kord oli, kui k6psu tiim suundus võtma Vasavere veehaarde ääres olevat punkti. See oli seal küllaltki järsu nõlva all. K6ps esimesena julgelt nõlvale peale lendas, nagu ikka, aga libises selili ja pani alla järve poole, nagu ikka. Punkt sai kõigil ilusasti võetud ja kuidagimoodi neljakäpukil üles tagasi ka saadud aga selle liulaskmise käigus lõhkus k6ps oma SI-pulga randmepaela. Selle peale väänasid korraldajad tunnise ajatrahvi otsa. Uskusid küll, et tegemist oli õnnestuse ja mitte tahtliku reeglite rikkumisega, kuid reegel on reegel. Soovitasid järgmine kord käituda nii, nagu esimese otsa tiimid pidavat käituma -- SI-pael tugevalt ümber randme ja isegi teipi igaks juhuks peale, eriti külmemates oludes.
Teine vürtsikam koht oli Särgjärve suunduva jõe ületus ühel umbes 20 cm-se diameetriga raudtorul kaksiratsi istudes, suusad seljas, ja käte abil end vaikselt mööda seda toru edasi ukerdades (ja lootes-palvetades, et mõni suusk alla jõkke ei kuku ja et ise ka alla ei kuku). Too jõgi oli üsna kiire vooluga ja seetõttu jäävaba. Liiklus mööda toda toru oli ka üsna tihe - meil tuli vastassuunas saabuv tiim enne ära oodata kui saime ise liikuma hakata. Mingid sisemised rinnalihased, mis tegid tolle toru peal ukerdamisel tööd, olid ka ainsad, mis k6psul järgmisel hommikul pisut kangevõitu olid. Reet aga ei riskinud mööda toru ronimisega vaid läks üle pisut eemal mööda langenud puid, kasutades suusakeppe tugedena. Pääses kuivalt temagi.
Lisaülesandeks oli sõit "tuubiga" ehk sellise täispuhutud suure auto sisekummi taolise esemega mäest alla, teatevõistluse vormis. See tehtud, suusatati veel mõningaste jõuvarude arvelt ühte lähemasse punkti ja peale seda, juba hämaruse saabudes finishisse, ilusasti kontrollaja sees. Siin on näha, kuidas k6ps jt. finisheerivad :
Ilus üritus oli. Tunne oli hea ja tiimi koostöövaim oli tugev. Pulsiinfot ei saanud, kuna k6psu pulsivöö vajus miskipärast külmaga alla (k6ps leidis selle pärast kodus riideid vahetades kusagil altpoolt naba) ja rajal ei hakanud seda üles tagasi sikutama, selleks oleks pidanud kõik need kihid riideid maha koorima. Tulemuseks saime kirja 29 punkti 44-st ja üldarvestuses 140. koht 166-st lõpetanud tiimist, aga nagu öeldud, tulemust tegema ei mindud.
Üht asja pani k6ps tollel üritusel veel tähele: nimelt erakordselt palju oli ainult naistest koosnevaid tiime. Kui aasta-paar tagasi oli eesti seiklusspordis veel olukord säärane, et kui kellelgi õnnestus naiste tiim kokku panna ja vähemalt mingi jupp rajast läbida, siis oli poodiumikoht peaaegu kindel. Seekord aga oli rajal mõõtu võtmas tervelt 21 naistetiimi, esimene neist tulemustes aukartustärataval 16. kohal!
Tänavusest Winter XDreamist on veel kirjutanud Jan, Kaja Pino, kindlasti paljud teisedki.
No comments:
Post a Comment