Kadrisante seekord k6psul külas ei käinud. Küll aga viskas taevataat vastu kadripäeva järsku väga korraliku talve maha koos autoriteetse saju ja lumetormiga. Elektrile, kes muidu k6psu ja Triinu majas enam-vähem permanentselt resideerub, ei olnud miskipärast taevataadi taoline käitumine üldse mitte meeltmööda ja ta tõmbas lihtsalt uttu. Kohe kolmeks päevaks. Ei tea kas võttis väikese puhkuse järsku suure pauguga alanud Eestimaa karmist talvest ja läks kuhugi soojemasse kohta, või solvus tõsiselt.
Aga igatahes oli maja pime. Algul oli terve asula pime ja kaugelt läheneva auto tuled olid ikka kaua aega enne näha kui auto majast möödus. Mõne tunni pärast aga saabus tänavavalgustus tagasi ning ka teisel pool tänavat olevates majades olid tuled sees. K6psu kvartalis valitses aga ikka pimedus. Tänapäeva majadel on aga see häda, et koos valgusega kaob ka soojus, vesi jm. ning hakkab muidki huvitavaid asju juhtuma. K6psul on majas selline küttesüsteem, et ahju kütab puitgraanul- e. pellet-põleti, mida juhib automaatika. Kui elektrit pole, siis see automaatika muidugi ei juhi mitte kui midagi. Sedasamat ahju saab küll ka tavaliste küttepuudega kütta kui graanulipõleti eest ära võtta ja tavaline ahjuuks ette panna, aga pumbad ikka ei tööta, mis soojaksköetud vee maja radiaatoreisse ja põrandaisse viivad. Peaks sinna varuvariandiga mõnest vanast jalgrattast sellise ajami arendama, millega saab ise vett mööda maja ringi vändata :)
Veeprobleem lahenes õnneks sellega, et naabrimees lubas seda võtta oma kaevust. Tal on seal selline sajanditevanune kaev, millest on veel tänapäevalgi võimalik vett võtta selliselt, et lased aga ämbri keti otsas kaevu sisse, tõmbad välja ja tassid tuppa. K6ps tassis siis mõned ämbritäied. Aga vett soojendada ei olnud ikka mitte millegagi. Oleks võinud ju võtta gaasiga matkapliidi, mis k6psul olemas oli aegadest, kui ta veel tõsine maktamees oli. Aga gaas oli otsas. Ja k6ps ei raatsinud kolm päeva järjest gaasi osta (kuigi see eriti midagi ei maksa), sest parandamatu optimistina uskus ta kogu aeg, et kohe-kohe tuleb elekter tagasi. Eks sellega ole nii -- ostad gaasi, siis ei lähe kunagi vaja. Ei osta gaasi -- läheb kohe vaja. Hakkad aeda kastma -- hakkab vihma sadama. Lükkad aia kastmise edasi -- ei hakka vihma sadama. Aga aia kastmine teadlikult selleks, et hakkaks vihma sadama, ei pidavat ka töötama :)
Ega siis midagi -- k6ps pani veeämbrid käest, tegi kaminasse tule ja Triinu asus pärast korralike süte tekkimist seal süte peal ahjupotiga sooja putru tegema. Järgmisel päeval aga küpsetati seal fooliumis kartulaid. Küll tänas k6ps õnne, mis oli talle maja sisustuse planeerimisel nii palju mõistust andnud, et mitte mingit südamikuga kaminat sisse ehitada vaid ikka korralik Tulikivi Soome laavakivist kaminahi. Küll hinnakirjas peaaegu kõige odavama (ja selle ka soodushinnaga, kusjuures see osutus siiski kõige kallimaks sisustuselemendiks k6psu ja Triinu uues majas) aga ikkagi päris kivist päris ahju, ilusa klaasuksega. Selle mõõduka kütmisega sai majas enam-vähem normaalset sooja hoida kui põhiküttesüsteem juba mitu päeva ei töötanud. Kaminatule valgel on ka hubane ja mõnus istuda kui väljas on pime ja möllab raju. Hubast valgust andsid nendel õhtutel lisaks ka küünlad, mida Triinu mitmesse kohta asetas.
Pikapeale aga kiskus asi tüütuks, eriti Triinul, kes kahe väikese ja pisut tõbise lapsega terved päevad kodus pidi olema (k6ps ise käis vahetevahel tööl ka ja seal ei olnud elekter kuhugi kadunud). Asjale lisas vürtsi veel see, et viimasel päeval tuli paaril-kolmel korral elekter mõneks minutiks tagasi, mida oli piisavalt selleks, et k6psu maja valvesüsteemi akut nii palju laadida, et see suutis järjekordselt häire anda. Ei olnud aga piisavalt palju peaaegu mitte millekski kasulikuks.
Eesti Energia maksis k6psule selle eest ka mõnedsajad kroonid kahjutasu, ilma erilise küsimiseta. Klienditenindajal, sõbralikul onu Uunol, ei jäänud muud üle kui asjad rahulikult ära seletada. Küllap ta oli juba päris kõvasti inimeste käest sõimata ka saanud. Selles mõttes respekt talle ja kogu Eesti Energiale, kes seda kõike taluma pidid. Eriti aga respekt nendele töömeestele, kes tõenäoliselt keset pimedat, tuult ja tormi kusagil alajaamades ja liinidel külmast kangete sõrmedega meeleheitlikult kogu seda lahendust taas tööle saada püüdsid.
No comments:
Post a Comment