Oli volbriõhtu. K6ps koos Triinu ja Miaga polnud õieti jõudnud veel uude koju korralikult sisse kolidagi kui sellele teisel lapsel Triinu kõhus kitsaks läks ja ta otsustas sealt välja tulla. Pealegi olid Triinu ja k6ps just saanud uue pereliikme vastuvõtmiseks enam-vähem kõik valmis: uus maja pisut sisse elatud, tuba soe, söögitegemise võimalused ja minimaalne mööbel olemas, vann töökorras. Kandelina ja ripphäll kah soetatud ning Mia aegadest ära pakitud vastsündinute riided välja otsitud. lisaks tekkis k6psul töö-asjades õige väike hingetõmbehetk. Just sellel õhtul voodis lesides rääkis Triinu lapsele, et kui ta väga tahab, siis nüüd võiks juba sündida. Seda ei tulnud mitu korda öelda.
Kell 23:00 sai k6psu ja Triinu uus madrats sisse õnnistatud sellega, et sinna tulid looteveed -- puhtad ja selged. Triinu tundis ennast suurepäraselt ja viskas veel naljagi. K6ps oli lõpetanud just Miale unejutu lugemise ja mõtles magama minna, aga nüüd tuli panna uuesti riidesse ja hakata ettevalmistusi tegema. Kõigepealt tuli helistada tuttavale ämmaemandale, kes on kodusünnituse temaatikaga kursis. Vannitoa aknale tuli papitükk ette panna (sest tellitud kardinalahendus polnud veel kohale jõudnud), vann tuli sobiva temperatuuriga vett täis lasta ja sinna pisut meresoola baasil tehtud vannisoola puistada, kolimiskastidest tuli üles otsida CD-mängija, kõlarid, kõik vajalikud juhtmed ja Bachatamania plaat (tantsimine pidi valusid leevendama ning sünnitegevusele kaasa aitama ja k6ps arvas, et bachatat võiks saada selliselt vannis tantsida), tuli süüdata mõned küünlad, tuli teha nõmmliiva- ja raudrohuteed ning lõpuks tuli tuua teravad käärid nabanööri lõikamiseks ja pisut viina nende desinfitseerimiseks.
Aga jõudis k6ps ainult kõlariteni. Siis hakkas Triinu juba häält tegema ning ta tuli vanni aidata. Tee ning kääridega tegeles Triinu ema Mirjam, kes oli igaks juhuks mõneks ajaks k6psu juurde elama kolinud. Juhtmed, plaat ja küünlad aga jäidki valmis panemata ja nagu hiljem selgus, polnud ka väga vaja. Mia, kes oli juba oma voodis vaikseks jäänud, sööstis nagu nool säravail silmil vannituppa otse sündmuste keskele, niipea kui sai teada et nüüd hakkab midagi huvitavat toimuma. Ta oli ka igal pool esimene ja seletas pikalt ja laialt mis nüüd tuleb ja mida teha (ta oli enne näinud filme sünnnitustest ning ka k6psu ja Triinuga paaril korral perekooli loengul kaasas käinud).
Vannis sai k6ps Triinut masseerida umbes kolmel-neljal korral. Võbolla isegi viiel. Siis aga hakkas üks pisike peanupp järsku paistma -- see oli sündmus, mida k6ps arvas toimuvat alles paari-kolme-nelja tunni pärast. k6ps helistas nüüd uuesti ämmaemandale, kes oli alles poolel teel. Aga ega see peanupp ei oodanud, juba liikus edasi ja juba libises tervenisti välja ilus terve tütarlaps, kergelt nagu kala läbi vee, otse k6psu käte vahele samal ajal kui k6ps telefoni õlaga vastu kõrva surus ning ämmaemandaga rääkida püüdis. Mia ja Mirjam vaatasid sealsamas vanni ääres kõike pealt. Triinu nägu läks hetkega selgeks. Ta võttis lapse oma käte vahele, tõstis ta õrnalt veest välja, võttis oma rinnale ning hakkas talle tervituseks rääkima pikka juttu kudrutaval toonil. k6ps tundis ka sel hetkel, et vist on kõik enam-vähem hästi. Laps tegi vaikselt silmad lahti, aga häält ei hakanud tegema, ainult nohises tasa Triinule vastu. Selleks ajaks oli juba maikuu esimene päev ette tiksunud. Sünniajaks loeti 1. mai 2008 kell 0:03.
Poole tunni pärast saabus ämmaemand ja umbes samal ajal sündis ka platsenta. Nüüd polnud enam põhjust vanni jääda. k6ps aitas Triinu koos uue lapsega voodisse ning Mia, kes tundis ennast jälle väsinuna, ka oma voodisse. Laps osutus küllaltki rahulikuks. Ta magas tol ööl vaikselt Triinu kaisus ja limpsis aeg-ajalt mõnuga rinnast magusat ternespiima. See kiir-vettesünnitus oli nii sujuv, et ta justkui poleks aru saanudki, et on sündinud. Selline nägi siis laps välja oma sündimise päeval peale riidesse panemist:
Neli päeva hiljem tuli minna paariks tunniks Keskhaiglasse sisse, kus arstid ema ja lapse üle vaatasid ning sünnitõendi andsid. Alles seal tegi laps esimest korda kõva kisa, kui talle vaktsiini tehti.
Aga nimeks sai lapsuke lõpuks Pia Pauliina Tänavsuu. K6psule hakkas tunduma, et see vettesünnitus on tõesti nii lihtne ja sujuv nagu räägitakse. Ime et keegi on üldse nõus kuival maal sünnitama :) Aga et mis me platsentaga tegime -- lootekesta tõmbasime sünnieelsel õhtul külaliste poolt tühjaks söödud salatikarbi ümber ja panime kamina peale kuivama. Sellest saab lapsele trumm. Nabanööri lõikasime kaheks, tõmbasime jupid sirgeks ja panime samuti kuivama. Neist saavad trummipulgad. Platsenta enda aga kolmeks päevaks ahju kuivama. Selle pidi saama siis peeneks jahvatada ning sellest homoöpaatilist ravimit teha.
Aga sellel pildil on Pia juba paarinädalane:
No comments:
Post a Comment