XDream-i avaetapp Kloogal

Hoolimata sellest, et k6psul on viimasel ajal palju tegemist seoses uue kodu soetamisega ja pere suurenemisega, õnnestus siiski varastada terve pühapäev ja käia sellisel toredal üritusel nagu XDream-i avaetapp Kloogal. Võistkonnaks oli tradistiooniline JIT-Team segavõistkonnana. Segajaks oli seekord varem tundmatu Kersti, kes osutus üsna kangeks naisterahvaks -- hoidis pidevalt parajalt korralikku tempot üleval ning ei lasknud hetkegi hinge tõmmata, rääkimata puhkamisest ja viilimisest :) Tänu sellele saavutas JIT-Team oma viimase viie aasta parima tulemuse.

Stardipauk anti Klooga asulas. Seepeale suundusid rahvamassid kohe järve äärde ja kanuudesse, mis on üsna ebatavaline algus. Kersti rabas kohe ühe paadi ära, lükkasime selle vette, võtsime mõlad kätte ja kukkusime koos teistega vehkima nii kuis jaksasime. Kersti ees, k6ps keskel ja Jan taga. Vesi läks paadisolijate pingutustest sogaseks, aga paatide edasiliikumise kiirus jäi tagasihoidlikuks. Üle 5 km/h ei saanud kuidagi kätte. Justkui mingi vee-elukas hoiaks paati kinni ja peaks peenikest naeru. Või oli asi selles, et mitusada paatides vehkijat kangutasid korraga põhjast nii palju muda lahti, et vesi läks tunduvalt paksemaks? ;-) Igatahes kalad ja muud järveelukad sellest kindlasti hästi ei arvanud.

Seekord valiti k6ps selleks, kes kanuuetapil punkte võtmas käima pidi. Esimene punkt asus stardipaigast kõige kaugemal. Selle lähedal randunud kargas k6ps paadist välja ja pani mööda pehmet metsaalust jooksu punkti oletatava asukoha poole. Hoolimata sellest, et k6psul polnud kordagi elus õnnestunud ühelgi seiklusspordiüritusel kuiva jalaga pääsega, oli k6ps ikkagi optimist ja püüdis joostes märgi kohti vältida. Punkti kätte saamisel aga vajus k6ps kõrkjate vahel kõhuni mudasesse vette. Käes! Tehtud! Järgnes jooks tagasi paati, aga mitte enam kõige kuivemat vaid kõige otsemat teed.

Selliselt võttis k6ps veel mitu punkti. Mõned kaldal, mõned keset järve roostikus, üks kaldal vana mõisahoone varemeis. Ja siis kanuu alguskohta tagasi, paat kaldale, päästevestid seljast ning peale põgusat kaardi uurimist metsa poole jooksu. Oli alanud jalgsietapp, millest suure osa moodustas ragistamine mööda kõrgepingeliini alust kohati vesist raiesmikku. K6ps leidis sealt ühed päikeseprillid, mille vastu hiljem kaotatud/leitud asjade rubriigis keegi huvi ei ilmutanud. Edasi veel mõned punktid vana sõjaväeosa varemeis ning lõpuks tagasi Kloogale, rataste vahetusalasse.

Selle aja peale oli JIT-Team-is välja kujunenud selgepiiriline rollide jaotus: Kersti tegi tempot, Jan orienteerus, k6psule jäid aga kõik ülejäänud rollid, millest olulisim oli möla genereerimine :-) Aga ka eelpoolmainitud kanuuetapil punktide võtmine polnud mitte vähem tähtis roll. Kuna Jan meil ainsana orienteerus (Kerstil polnud orienteerumises kogemusi ja k6psul töötab mõistus selleks liiga aeglaselt), siis avastas k6ps alles tüki aja pärast, et parasjagu on tegemist rattaralliga, kus tuli sõita vahemaade ja tingmärkide järgi, mitte lihtsalt orienteerumisega. Tõele au andes tuleb öelda, et Jan tegi oma tööd laitmatult -- JIT-Team pääses seekord (vist) ilma ühegi orienteerumisveata. Aga XDreami tavaetapist pikematel üritustel on juba tähtis, et vähemalt kaks tiimiliiget orienteeruvad, parandades üksteise vigu kui väsimus hakkab kallale kippuma.

Rattaralli sisaldas ka kaht lisaülesannet: objektide kauguse hindamine ning sõjaväe harjutusväljakul takistusriba läbimine. Kauguse hindamisel anti eksimisel trahviminuteid, mis tuli ära istuda enne, kui võis edasi liikuda. Siin pääses JIT-Team nulliga, nagu ka Vahuri Inglid, kes sellest teadmisest parajasti rõõmsalt kilkama hakkasid. Takistusriba asus Paldiski külje all ja seal tuli igasugustest kõrgustest üle ronida ja alt läbi pugeda, mis viis pulsi üsna kõrgele.

Ralli lõppes Paldiski linnas. Seal pandi alla uisud ning käidi ära poolsaare tipus. Paraku oli hommikuses asjade pakkimise tuhinas ununenud maha Jani uisud. Janil jäi seetõttu poolsaare tipu punkt võtmata ning ta läks jalgsi otse rulluisu lõpupunkti, mis asus poolel teel poolsaare tipust tagasi. Selle eest sai JIT-Team 15 minutit trahvi. Varustusega tegelemine on ikka oluline osa seiklusspordist. Kuna erinevaid liikumisviise on mitu ja vastavalt ka varustust, siis pole selles valdkonnas üldse raske vigu teha. K6ps ja Jan olid seni harjunud ka rattaetapil rattapüksid ja rattakingad jalga panema, aga seekord hakkas k6psule tunduma, et see pole kuigi tark tegu. Sest esiteks võtab riiete ja jalanõude vahetamine aega (ja pole mõtet ka illusioone luua sellega, et paned mõnusad kuivad riided selga -- need saavad kohe jälle märjaks) ja teiseks on rattaetapi vahel enamasti lisaülesandeid või isegi jalgsietappe, mida on rattakingadega pehmelt öeldes üsna sant läbida. Täpselt nii juhtus ka seekord, kus rulluisuetapi lõppedes suunduti pankapidi alla mere äärde coastaleering-etapile (enne oli öeldud, et rulluisuetapile jooksusussid kaasa, k6psul ja Janil aga olid need jäänud Kloogale ratta vahetusalasse). Sestap tuli panga alune retk mööda kiviklibu võtta ette rattakingades. Siin kippusid k6ps ja Jan Kerstist maha jääma. Aga tehtud sai seegi. Järgmisel korral katsetab k6ps kogu raja läbimist ainult tossudega ja samade pükstega. Selleks tuleb rattale korvidega platvormpedaalid külge keerata.

Selliselt liikusid Kersti, Jan ja k6ps Paldiski poole tagasi. Enne sadamat roniti pangast üles. Edasi tuli võtta mitu punkti kindluse varemetes, korra veel ronida pangast alla ja üles tagasi ning lõpuks jälle kesklinna, kus ootasid rattad. Viimane rattaetapp kulges valdavalt rannajoone lähedalt ning viis lõpuks Kloogale tagasi, kus oli finish. Maastik oli siin vägagi vahedusrikas ja huvitav, võimaldades ka otse lõikamise lootuses lootusetult panga alusesse tihnikusse kahe vana okastraataia vahele tupikusse sattumist, pehmes liivas ja kiviklibus ratta lükkamist jms. :-)

See rattaetapp sisaldas tervelt kolme lisaülesannet: tornist laskumine, rannas leiduvatest kividest 111 cm. kõrguse torni ehitamine ning kirvevise. Torni ehitamine rannas on mõnus tegevus, kui seda teha päev otsa rannas vedelemise käigus igavuse peletamiseks. Aga kui seda tuleb teha aja peale, siis on teine asi. Igatahes kukkus see k6psu tiimil paar korda enne kokku, kui vaevu-vaevu püsima jäi. Kavalamad võrukaelad olid siin toonud kaugemalt varemetest neli-viis tellist ning neist torni üles ladunud. Kirveviskel tabasid Jan ja k6ps kolmel katsel ilusasti märklauda, aga kahjuks mitte kirve teraga, mistõttu kirves märklauda pidama ei tahtnud jääda. Sestap tuli läbida trahviring, kus sai suurtest kividest kokku aetud vallist mitmeid kordi üle ronida. Peale seda aga oli finish juba kiviviske kaugusel.

JIT-Team sai lõpuprotokollis kirja segavõistkondade arvestuses 21. koha ajaga 8:48:30. Kaotus võitjale umbes kolm ja pool tundi. Läbitud kilometraazi ei oska täpselt välja tuua, kuna k6psu kiiruse- ja distantsianduri patareid lõppesid millaskil peale rulluisuetappi. K6psu arvates oli see rada ka üks kõige huvitavamatest seiklusspordi radadest Eestis viimase viie aasta jooksul. Tiimi rollide jaotus oli edukas ja koostöö sujus hästi. Tundub, et just tempo tegija rollist on k6psu tiimis seni üldiselt puudus olnud. Igatahes läheks k6ps edaspidi sama tiimiga iga kell luurele ning juba ootabki põnevusega XDreami järgmist etappi. Peab ainult ise lisaks mölagenereerimisele veel varu-orenteeruja rolli ära õppima.

Ainult ühegi pildi peale seekord JIT-Team teadaolevalt ei sattunud.