Prioriteet 4-5 ideed

Järgnevalt loetleks mõningaid madala prioriteediga ideid, st. mida ma teeksin kui mul oleks peaaegu piiramatult vaba aega ning ka mõõdukalt vaba raha.

• Taastaks vana-vanavanemate saja-aastase raadio puukasti ning ehitaks sinna sisse multimeedia-arvuti, mille ühendaks koduse audio-videosüstemiga. Muusika kuulamiseks, fotode ja videote vaatamiseks jms.


• Installiks oma tööarvutisse op. süsteemiks FreeBSD ja prooviks kas sellega saab oma igapäevast tööd edukalt teha.


• Läheks üle Dvorak-i klaviatuurile.


• Skänniks korralikult kõik oma vanad negatiivid ja slaidid. Teeks neist albumid.


• Teeks sedasama ema-isa vanade (alates 1950-dates) filmidega.


• Vaataks taevatähti. Selleks valiks vaikse selge öö (parem varakevadel, kui sääski ei ole) ning koha, kus ei ole ühtki segavat maapealset valgust lähedal. Lesiks lihtsalt tundide viisi maas ja vaataks taevatähti.


• Pildistaks aastaaegu. Teeks ühtedest ja samadest vaadetest pilti neljal aastaajal. Või isegi igal kuul.


• Valmistaks endale ise kingad. Või vähemalt disainiks ise ja laseks käsitööna valmistada. Mingid eriti ägedad, mida kusagilt mujalt ei saa. Avaks koostöös mõne kingavalmistajaga oma väikese kingaäri, kus kliendid saavad valida disaini ja lasta käsitööna teha. Kõik disainid oleks unisex ja saadaval misiganes suurustes.


• Ehitaks vanavanaisa talu maadele metsa serva onni. Sinna jääks aeg-ajalt ööseks. Kuulaks ööhääli, pildistaks vara hommikul päikesetõusu, vaatleks linde jne.


• Teostaks mitmed oma matkaideed.


• Teeks oma vedelema jäänud vanadest arvuti- ja muu eletroonikakomponentidest kunstiteose, kruvides need üksteis kõrvale ja peale suurele vineeritahvlile.


• Pildistaks kõiki neid Tartu maanteel bussipeatuste seintele, Tallinnas Järvel plankudele ja ka mujale kellegi poolt joonistatud valgeid Riotminke (või kes iganes need on). Teeks nendest fotoseeria või kollaazi.


• Teeks mõne 1980-dest pärit Polaroid kaameraga igasuguseid pilte ja vaataks mis välja tuleb.


• Teeks sama 1950-dest päris Ljubitel-iga.


• Loeks läbi oma vanad matka- ja muud päevikud. Digitaliseeriks parimad palad neist ja kirjutaks blogisse. Eriti tahaks digitaliseerida ja viimistleda oma 2000-aasta Kaukaasia mägimatka päevikut.


• Loeks iga kuu kaanest kaaneni läbi National Geographic ajakirja. Üldse loeks vist lõputult igasuguseid asju.


• Käiks regulaarselt Argentiina tango ja/või Salsa trennides. Põhjuseta ei puuduks ka üheltki suuremalt ürituselt ega kogenud välisõpetaja/-artisti osalusega laagrist.


• Õpiks korralikumalt ära vene keele.


• Õpiks igasugu huvitavaid aineid MIT OpenCourseWare kaudu.


• Osaleks mõnes vabavaraprojektis.


• Teeks regulaarselt kolm korda nädalas ratta-, jooksu- ja rulluisutrenni.


• Reisiks Kanadasee, Islandile, Mongooliasse, San Marinosse, Austriasse, Portugali, Kuubasse, Tansaaniasse, USAsse jne.


• Püüaks realiseerida mõnda oma IT arenduse ideed, luues oma startup-firma ning energiliselt seda arendades. Või siis panustaks mõne sõbra sarnasesse ettevõtmisse, millesse on usku.


• Ostaks mõne vanema ja mitte väga suure ega äkilise mootorratta, näiteks Pannonia või Honda CB-750, sõidaks sellega ning remondiks seda ise, püüdes hoida seda võimalikult originaalsena.

Samas on nii hea et mul seda aega pole, sest see aeg kulub enamasti kõik kõrge prioriteediga valdkondadele:

• Naised (täpsemalt: abikaasa ja tütred)


• Erialane töö ja karjäär (tarkvara-arendus)


• Kodu (maja ja aia korrashoid ning arendus)

Ma olen vist väga õnnelik inimene, et mul on olemas need kolm valdkonda, ma saan nendega tegeleda ning mul läheb nendest üldiselt hästi.

Matkaideed

Kevad tuleb täiega ja sai siin mingitel aegadel mitmetele seltsimeestele/-naistele suure suuga lubatud oma vanadest päevikutest mõningaid matkaideid otsida. Siin on kiire läbikammimise tulemus, erinevate raskusastmetega, ainult Eesti piiresse jäävatest, pisut parandatud-muudetud tänapäevaste teadmistega:

1. Mõne aastatetaguse roheliste rattaretke marsruudi võimalikult lähedane kordamine oma väiksema seltskonnaga. Eriti tahaks korrata 1999 Tartumaa ja 2001 Lahemaa marsruuti. Kaardid koos teekonna ja vaatamisväärsustega on säilinud. Boonus: tee pilte samadest kohtadest kus siis tegid. Kestvus: 2-2,5 päeva, raskuskategooria: 2a-2b, olenevalt ilmast.


2. Kombineeritud kajakk-jalgsi-kajakk matk Naissaarele. Kajakkidega Põhja-Tallinnast Naissaarele, seal läbida jalgsi kõik kolm matkarada. Looduskeskuse, tsaariaegse betoonkindluse ja maa-aluste käikude ning miinimuuseumi külastus võiks ka sees olla. Boonus: ehk saab kitsarööpalise suslaga või dresiinaga saarel pisut ringi sõita. Ööbimine looduskeskuse kämpingumajades või telgiga rannal. Kestvus: 1-2 päeva, raskuskategooria 1b-3a, olenevalt lainekõrgusest.


3. Jalgsi Tallinnast Tartusse, võimalikult sirget joont pidi. Kestvus 2-2,5 päeva, raskuskategooria 5a-5b. Boonus: liikumine ilma pikemate peatusteta, k.a. öösel. Siis on vist juba 7a :)


4. Kevadise suurvee-aegne kanuumatk mööda põlde-metsi-heinamaid. Sobib hea suurveega aastatel ja seda tuleb teha täpselt õigel ajal. Soomaal saab mõnel aastal juba jaanuaris algust teha. Loobu või Valgejõe ümbruses pole teinekord veel aprilliski hilja. 1-2 päeva, 1b-2a.


5. Suusamatk Emajõe suursoo peal. Sobib kui soo on külmunud, lund piisavalt ning väljaspool liikumiskeelu aega. 1-2 päeva. 2b-3a. Boonus: teeks väikse tripi mööda Peipsit ka kuhugipoole. Bonus 2: teeks korralikult vanakooli-moodi: ahi, kühvel ja saag seljas kaasa, õhtuks igloo püsti jne.


6. Rattamatk Peipsi järve põhjakaldal: Illuka-Vasknarva-Kuremäe kant. 1-2 päeva. 1b-2a. Boonus: päev Narvas vaatamisväärsustega tutvumiseks.


7. Jalgsimatk Vastseliina – Piusa valdavalt jõe äärt pidi. Boonus: Piusa koopad. 1 päev, 1b-2a.


8. Kombineeritud matk Riisipere-Vormsi-Riisipere ratas-praam-ratas-praam-ratas. 3 päeva, 3a-3b. Riisipere-Haapsalu mööda raudteetammi. Boonus: praami asemel kajakk aga siis on juba 4+ päeva ja 5a-5b ja tahab varustusealasid ja support tiimi.


9. Rattamatk Setomaale. Marsruut tuleks veel välja mõelda.


10. Üks uus idee: rulluisumatk Ülemiste – Järvevana tee (kui see ükskord valmis saab) – Järve – Männiku (seal on üks kehva lõik Tallinna piiril) – Männiku tee (uus kergliiklusrada) – Saku –Kasemetsa – Kiisa – Kurtna (vanem kergliiklkustee). 0,5-1 päeva. Boonus: Kurtna mootorrattamuuseum.

Teisipäev

Teisipäev see on väga tore päev.
Kõik siis toimib justkui võluväel.
Teisipäev on minu lemmikpäev.
Kõik siis korda läheb, küll Sa näed.

Tegelikult on miskipärast just nii, et teisipäeva hommikud on meie peres kõige sinisemad. Järgnevalt loetelu asjadest, mis kipuvad just teisipäeva hommikuti kõige suurema tõenäosusega juhtuma (ja enamasti mitmekaupa korraga, andes tervikefekti, mis on suurem kui selle komponentide summa):

• padja-teki külgetõmbejõud on selgelt kõige suurem


• lapsed ei taha ennast pesta ja ise riidesse panna


• keegi lastest on vankumatult veendunud, et tahab selga panna midagi, mis ei sobi üldse kokku algava päeva tegemistega


• sooja vett ei ole sest (puitgraanul-) küttesüsteem on öösel mingi vea tõttu ennast välja lülitanud või minimaalsesse reziimi lülitanud


• viis minutit enne kodust väljaminekut avastatakse, et midagi oli veel vaja tänaseks ära teha


• hommikune koosolek või esimene vastuvõtt tööjuures on tavapärasest pool tundi varem


• nõudepesumasin ja/või põrandapesurobot on öösel mingi vea tõttu jätnud töö pooleli ja/või nõud/põranda mustaks


• kassid on öösel maja peal pahandust teinud


• Triinu algavaks päevaks planeeritud riietumiskontseptsiooni kõige olulisem komponent on must/kadunud/kortsus


• jne..

Huvitav miks just teisipäev..? Esmaspäevadel pole nagu miskit hullu. Kolmapäevadel jne. pole ka väga viga. Teisipäev ei ole mitte kellelgi kõige raskem töö/kooli/lasteaia/trenni/jms päev. Aga ikkagi on teisipäevade sinisus üsna selgelt tunnetatav ning nii on see olnud üsna stabiilselt pikema aja jooksul.

Aga vähemalt on meil otsustatud, et teisipäevad on ka kommipäevad, st. siis tuuakse õhtul komme koju ja süüakse need kõik koos ära. Muudel päevadel kommisöömist võimaluse korral välditakse.

Le Grand Bateau

Jazz käib meil aastaringi: on Jõulujazz, siis on Talvejazz, siis tuleb juba Jazzkaar jne. Need kõik on k6psu hinnangul ühed enamasti väga mõnusad asjad.

Talvejazzi raames ning tähistamaks oma 9-ndat pulma-aastapäeva käisid k6ps ja Triinu kahekesi KUMU auditooriumis kuulamas-vaatamas Belgia bändi Le Grand Bateau. See oli ka enamasti väga mõnus asi, õigemini täpselt seda ta oligi.

Tegemist oli šansoonidega, kuhu sisse tipitud mitmesuguseid elemente: särtsakaid ladina rütme, keerulisi trummisoolosid, kahekesi klaveri taga kiiret klimberdamist, isegi midagi rock-i taolist. Tütarlaps laulis maheda häälega, onud mängisid instrumente ja tegid ka laval pisut nalja.

Üks mõneti veider instrument oli neil ka: pool akordioni, millelt oli lõõts eemaldatud. Selle asemele oli ehitatud tagumine sein. Keset seina oli auk. August tuli välja voolik. Onu võttis vooliku teise otsa suhu ja puhus sisse-välja, nagu lõõts normaalsel juhul teeb. Kätega mängis samal ajal klahvidel. On ikka leidlikke..