Tänavune juubelimaraton tähistas 50 aasta möödumist esimesest Tartu Maratonist. 50 aastat on juba seda meie-kandi rahvaspordi tippsündmust korraldatud (mitte küll igal aastal pole see ilmaolude sunnil õnnestunud). Keset kõige ilusamt talve (nojah, värske lume tõttu oli rada pisut pehmevõitu, aga nädal varem olevat olnud tõenäoliselt läbi aegade kõige parem maratonirada). 6500 osalejat (ja tahtjaid oli veel, kes pidid kahjuks "ukse" taha jääma kuna lihtsalt KÕIK "kohad" olid täis).
K6psule oli see ka see juubel - kümnes stardi- (ja finishi-) kord. Seega teenis k6ps välja järjekordse ilusa kuldse märgi. Nüüd on ainult rattaralli oma puudu, aga selle peaks ka juba kevadel saama, kui kõik läheb ootuspäraselt (nojah, rulluisumaratoni oma on kah puudu, aga selle väljateenimiseks läheb veel pisut rohkem aega :)).
Ettevalmistus, nagu ikka viimastel aastatel (ja hoolimata peaaegu ideaalsest talvest) olematu. K6ps on nüüd ju ka koolipoiss ning arvukas naispere vajab tähelepanu, seega ei tulnud regulaarsest suusatamisest tänavusel hooajal jälle mitte midagi välja. Õnneks aga harjutas k6ps mõned korrad ka klassikat ilma suusajäljeta lihtsalt lumisel Kiisa - Kasemetsa - Saku kergliiklusteel. Seal sai kehvema suusajälje tunde kah kätte ja üldiselt selline harjutus enne maratoni tundus olevat hea mõte -- maratonil sõidetakse isegi väga hea suusajälg tuhandete suusatajate poolt üsna ebaühtlaseks ning, nagu öeldud, oli värskelt sadanud pehmet lund.
Määrimisest kah pisut. See teema (suuskade määrimine siis) on k6psu arvates üks tüütu teema. Parem kui suuski poleks üldse vaja määrida -- libisevad (ja peavad) igasuguse lumega enam-vähem hästi. Aga sihukesi suuski pole vist veel leiutatud. Seega tuleb ajapikku määrete ja määrimisvahendite peale kulutada märkimisväärne hulk raha ning määrimise (õppimise) peale märkimisväärne hulk aega. Ja ikka läheb umbes pooltel juhtudel midagi vähemalt pisut valesti. Oleks võinud ju ka proffidele teha anda, aga kõik ajad olid juba kinni. Seekord sattus siis määrimistulemus selline, et suusk pidas väga hästi, libisemine polnud aga kiita. Pikkadel laugjamatel tõusudel oli k6ps tegija ning rühkis massist ettepoole, laskumistel jälle vajus mass k6psust ettepoole. Tundub, et pehmema raja korral tuleb pidamisala veelgi lühendada -- pehmem lumi tuleb juba rajapõhjast ammu enne vastu kui kõva põhja korral. Või on seal veel mingi muu nipp.
Aga muidu oli enesetunne üllatavalt hea. Tulemuse üle ei saa kah viriseda - veel väiksema treeninguga kui eelmisel aastal ja kinnise suusaga mitte eriti palju üle kuue tunni. Nüüd aga andmed Suunto-st:
No comments:
Post a Comment