K6ps käis koos JIT-Teamiga (k6ps, Jan, Liinu) hooaja alustuseks Winter XDream-il. Otsustati jalgsi liikumise kasuks. Kuna spetsiaalselt selleks ürituseks ette valmistunud polnud keegi k6psu tiimist, siis otsustati üsna rahulikult võtta. K6ps oli viimasel ajal peamiselt rattaga sõitnud, sestap polnud jooksuettevalmistus kuigi hea. Niisiis, võtti k6ps igaks juhuks kaasa ka matkakepid ja pani jooksutossude asemel jalga matkasaapad. Päris paljud tiimid olid tulnud ratastega, mis võis olla käesoleval aastal võrdlemisi edukas strateegia.
Ilm oli pehmemapoolne ja lumine, aga lumekatte paksust polnud siiski eriti olla. Kohati paistis päike, kohati kiskus sajule. Võistluse keskpaiku viskas korra kõvema lumesahmaka nii, et punkti kontaktauk tuli enne sõrmega lumest tühjaks urgitseda kui sai SI-pulga sisse pista. Siin on meie tiim ühe punkti juures:
Pilti tegi Jan ning siin saab näha veel tema tehtud pilte sellest üritusest. Jan-i kirjutatud jutt ka siin.
Punktid asusid rajal enam-vähem ilusasti ringis ja nad oleks võinud ka ilusasti ringis võtta, kui poleks olnud üht asjaolu: nimelt osad punktid olid joonega ühendatud ja need tuli võtta üksteise järel, st. vahepeal ei tohtinud muid punkte võtta. Selliseid jooni oli kaks tükki keset kaarti üle soo üksteisega risti tõmmatud ja see tegi võistluse märksa põnevamaks. Ühe sellise punktipaari otsustaski k6psu tiim jätta võtmata.
Lisaülesandeks oli mäkketõus ja laskumine vanade valgete Rootsi sõjaväe puusuuskadega, kusjuures tõusul tuli läbida veel takistusriba, mäe järsemas ülaosas ei olnud üldse lund ning kinnisõidetud lumel libisesid need suusad külgsuunas peaaegu sama hästi kui otsesuunas. K6ps siis tatsas mööda kruusasegust mullast mäenõlva üles, tegi ettenähtud tiiru ümber mäe tipus oleva vaatetorni ning hakkas nõlva järsemast lumikatteta osast külg ees alla ronima. Seal, kus lumikate algas, laskus enamik võistlejaid kas istuli ja käte abiga või siis ainult ühel suusal ning teise jalaga suunda ja kiirust korrigeerides (määrustiku järgi pidi vähemalt üks suusk alati jalas olema). K6ps aga tuiskas, nagu ikka, täie hooga ja täiel häälel alla, jalad laiali ja keel ripakil. Kohtunikele otsasõidu vältimiseks (tuletame meelde, et suusad libisesid külgsuunas ka hästi ning seega polnud eriti juhitavad) viskas k6ps end lõpuks hoo pealt külili ja sellega enam-vähem sõit lõppeski. Jäi üle veel uus tõus jalgsi samasse mäkke, vaatetorni otsa ronimine, seal viimase punkti võtmine ning alla ja finishisse.
Kokkuvõttes saavutas k6ps oma tiimiga üldarvestuses 121. koha 187-st, segavõistkondade arvestuses 39. koha 75-st, mis pole üldse hirmus paha tulemus. Aga peaasi oli see, et sellest üritusest sai k6ps järjekordselt hea elamuse. Tänud korraldajaile selle eest.
Äramärkimist väärib veel asjaolu, et too sõjaväesuuskadel turnimine ongi seni jäänud k6psu ainsaks suusatamiskatseks käesoleval pea olematu suusailmaga talvel. Isegi Tartu Maratoni avatud rajast otsustas k6ps seekord (üle päris mitme aasta) loobuda. Kui maraton ise toimub, siis selle püüab k6ps kuidagi läbi nühkida, et oleks lootust Nelikürituses tulemus kirja saada. Muidu aga on k6ps otsustanud sel hooajal suusatamise unustada ja selle asemel hoopis rattasõidule panustada. Kui just ime ei juhtu ja tõeline tali pikemaks ajaks pauguga taevast maa peale ei tule.
No comments:
Post a Comment