Kuidas k6ps käis vana head FIX-i kuulamas

Kõps on alati mäletanud lapsepõlveaegseid ansambli Fix hitte, mida tol ajal (1980-te esimene pool ja keskpaik) ikka raadios aeg-ajalt võis kuulata: tsirkus, jaanipäev, pardike ja mooniõis, vana pildiraam jpt. K6ps oli arvanud, et see bänd on ammu ajaloohõlma vajunud -- kuni ükskord hiljuti avastas ta Fix-i kontserttuuri kuulutuse. Nii et bänd tegutseb! Ja selgus, et veel küllaltki originaalses koosseisus. "Säärast asja peab minema vaatama-kuulama", otsustas k6ps.

Triinu oli kohe krapsti valmis kaasa tulema ning vanaema Hille oli nõus sel ajal lastega tegelema. Nii saigi ette võetud minek Viimsisse restorani Savoy ette, kuhu oli lava üles säätud. Natuke sai ka oma välimusga vallatusi tehtud: k6ps pani valged teksapüksid jalga, heleda särgi selga (ülemine nööp lahti), punase lipsu väheke lõdvalt kaela, tumehalli pintsaku peale, mõned märgid ka rinda (üks roosaka kirjaga "Rohkem nalja!", teine Tartu Jooksumaratoni kuldmärk 10 korra osalemise eest) ning beezikad küllaltki kõrge kontsaga puukotad jalga. Triinu pani valge kleidi selga, eest ülalt vaskse prossiga kinni, pruuni pika eest nööpidega kampsuni peale, punaste mummudega rätiku pähe ning valged sokid ja pruunid platvormtallaga ja väga kõrge kontsaga sandaalid jalga.

Õhtu oli ilus. Päike paistis, taevas oli selge. Kontsert oli mõnus. FIX laulis kõik vanad hitid ette. Rahvast oli aga lavaesisel muruplatsil vähevõitu. Ei tea kas pani masuaegne mõtteviis mitmeid piletirahast loobuma, oli palju alternatiivseid kultuuriüritusi või olid kõik juba Fix-i tuuril varem käinud (Viimsi oli tuuri viimane kontsert)? Kaasa elati ka üsna tagasihoidlikult. Aga elati. Võibolla paljud elasid sisemiselt kaasa. Alles lõpu eel hakkas rahvas vaikselt püsti tõusma ja elavamalt keksima. Toimus ka mõningane liikumine lava ette selleks ajaks, kui lisalugu tulema pidi. Väljapakutud "tsirkuse" või "jaanipäeva" kordamise asemel valiti aga lisalooks miskipärast hoopis rahulik "tõuse üles ja läheme ära", nii et oodatud suurem lõputrall jäi seekord olemata. Aga ikkagi -- hea kontsert oli. Meeldiv tõdeda, et see punt tegutseb endiselt ning on järjekindlalt teinud paganama head eesti muusikat.

Kojuminekul premeeris see päev veel k6psu ja Triinut ilusa päikeseloojanguga täpselt sel hetkel, kui k6ps ja Triinu Pirita teed mööda liikusid. Seda sai küll ainult autoaknast imetletud, aga siiski -- paganama hea ajastus. Oleks olnud loogiline teha väike päikeseloojangu-jalutuskäik käsikäes seal mere ääres, aga lapsed ootasid pikisilmi emmet-issit koju ning ei olnud nõus muidu magama minema.

Kuidas k6ps Aerobike-l kahte uut asja koges (ühte head ja teist halba)

Aerobike.ee karikasarja järjekordne etapp. Kohila-Kernu tee. Taevas kahtlaselt pilvine aga siiski kuiv ja kohati päikesepaisteline. Zipp-id alla, eraldistardilenks peale tagasi (Tartu Rattaralliks oli see tulnud maha keerata, kuna grupisõidus ei tohiks eraldistardilenksu kasutada), pajehhali. Start 10 km. kaugusel kodust - paras soojendusdistants (tegelikult isegi lühikesevõitu).

K6ps startis väga rahulikult. Olles juba eraldistardilenksu pulgad pihku haaranud ning aerodünaamilise sõiduasendi sisse võtnud, märkas k6ps raja kõrval fotograafi ning püüdis talle lehvitada (edev mees nagu ta on). Siin pildil on see toimumas (Autor: Aerobike.ee):

See oleks aga peaaegu lõppenud maokaga ja eraldistardis maoka panemine hetk peale starti edevuse tõttu oleks juba küllaltki häbiväärne manööver. Õnneks suutis k6ps seda siiski vältida ning muutus kohe ka ettevaatlikumaks. Ettevaatlikus sundis k6psu ka algul tempot tagasi hoidma ja võimalikult sujuvalt sõitma.

Lagedale jõudnud, tundus, et tuul eriti tugev ei ole. Polnud ka rajal olulisi tõuse-laskumisi. Seega püüdis k6ps sujuvalt ja järk-järgult tempot tõsta. Peale tagasipööret hakkas õige vaikselt lähenema ees sõitev eelmine startija. Loomulikult oli vaja ta kätte saada ning k6ps tõstis veel vaikselt tempot. Nüüd oli juba päris hea minek. Kui veel oma 5 km. oli sõita, siis saigi k6ps eessõitja kätte ning möödus temast suure kaarega. Viimane kilomeeter. K6ps tundis juba jalgades seda endast kõige välja panemise tunnet. Veel natuke... Juba finishikoridor paistab (Autor: Aerobike.ee):

Ja siis järsku -- vasak sääremari muutub nagu telliskiviks, ei liigu enam üldse ning teeb k6psule pehmelt öeldes üsna ebaugavat valu. See vist ongi kramp. Esimest korda elus.. Aga õnneks oli finishini jäänud ainult loetud meetrid ning k6ps kihutas selle tundega üle finishijoone. Ning hakkas kohe kiiruga jalga lõdvestama ja mudima. See oli siis see halb uus asi, mida k6ps koges. Mõningase rahuliku jahutussõidu käigus kramp siiski kadus.

Head asja sai k6ps teada järgmisel päeval oma postkasti vaadates -- saadetud tulemustes on kirjas k6psu keskmiseks kiiruseks 36,06 km/h. Seega sai juba poole hooaja peal täidetud käesoleva hooaja üks väikseid eesmärke -- ületada eraldistardis individuaalsõidus 20 km pikkusel rajal 36 km/h piir. Pole paha. Edasi võib hakata juba 37-t püüdma. Lisaks ka väljavõte kellast (seekord unustas k6ps kiirusanduri sisse lülitamata, seega kiiruse- ja distantsiinfo on väga umbkaudne):

Kuidas k6ps järjekordse Tartu Rattaralli ära tegi

Kui k6ps hommikul koos Jan-iga Tartust ämma juurest stardipaiga poole veeres, tõotas tulla erakordselt palav ilm. Päike oli juba horisondi kohalt tublisti kõrgemale kerkinud. Taevas oli üleni sinine - ei ühtegi pilve. Linna vahel oli juba hakanud sagima napis riietuses inimesi. See oli käesoleva aasta esimene tõeliselt palav päev.

Juba üheksandat aastas astus k6ps tol hommikul niisiis Tartu Rattaralli 125km. distantsi starti. Teist aastat maanteerattaga. Stardis oli nii palju rahvast, et korduvalt pidi kogu seltskond suruma ennast tihedalt ettepoole, et tahapoole veel startijaid ära mahuks.

Seekord tegi k6ps kohe alguses mõningast tempot, et kiirematesse gruppidesse saada. Aga siiski ettevaatlikult, pidurihoobe pihus hoides ja gruppide vasakusse serva hoides, kartes tõsisemat kukkumist. Ega sellest pidurihoovade pihus hoidmisest tegelikult vist palju kasu pole -- maanteeratta kummid on nii peenikesed, kõvad ja siledad, et vähegi kõvemal pidurdamisel libised nagunii suvalises suunas ja oled peagi ikka pikali.

Aga nõndaviisi sattus k6ps üsna suurde gruppi ning sõitis tolle grupiga koos peaaegu terve tee koos. Ikka kogu aeg näpud pidurihoobade lähedal, pea kuklas ja silmad ülespidi jälgimaks pingsalt ning pidevalt, mida eespool sõitev rahvas kavatseb ja teeb. Selliselt suures grupis keskendudes ei pannud k6ps tähele isegi kilomeetrisilte ega tuult. Siin on paar pilti k6psust (autor: Tarmo Haud). Esimesel pildil on k6ps kenasti esiplaanil lehvitamas, teisel pildil grupi vasakus servas kollase kiivri ja sinise särgiga ratturi taga.

Tänu taevale (või kellele iganes) ei juhtunud k6psul ka seekord ühtki äpardust. Küll aga nägi k6ps rajal mõningate kaasvõistlejate äpardusi. Mitte küll veriseid kukkumisi, aga siiski äpardusi. Esimene juhtus millaskil enne Otepää lähistele jõudmist, kui suur grupp venis pikaks ning k6ps sattus selle üsna eesotsa. Seal lõhkes ühel veloclubbers.ee särgiga kaasvõistlejal heleda plaksuga kumm. Teine juhtus mõnda aega hiljem peale pööret "sporditeelt" paremale tagasi, Pühajärve äärde suunduva laskumise alguses. Seal ei tulnud k6psu ees sõitev rattur suuremal kiirusel kurvi läbimisega toime, pidurdas külglibisemisse ning kukkumise vältimiseks pani raginal ja vandumise saatel otse metsa. Loodetavasti ei juhtunud midagi tõsisemat. K6ps sattus kah seal korraks külglibisemisse, kuid suutis siiski püsida püsti ning jääda rajale.

Ei saanud k6ps seekord ka haamrihoiatust ega tundunud sadul ebamugav. Sai ainult päikesepõletuse kätele ja jalgadele. Ainult eelviimases teeninduspunktis k6ps korraks peatus ning igaks juhuks venitas lihaseid, aga seda ka pigem profülaktika mõttes. Alles viimasel viiel kilomeetril, st. finishisirgel, tekkis tahtmine korra jalg sirgeks lasta ja k6ps jäigi seal ühest grupist maha, kuid pingutas lõpuni. Sõit oli suure tõenäosusega k6psul läbi aegade parim Tartu Rattaralli.

Lisaks, nagu ikka, mõned lühiandmed ja väljavõte Suunto-st:

• Aeg: 4:05:59


• Koht (üld/vanuseklass): 1090/358


• Tunne: hea


• Ilm: kuiv, päikesepaisteline, suhteliselt tuulevaikne, palav (27 kraadi)


• Rada: täiesti kuiv, küllaltki pikad lõigud aga värskelt pinnatud ja krobelised