Tuesday, February 17, 2009

Kuidas k6ps 38. Tartu Maratoni läbi sõitis


Möödunud pühapäeval peeti siis maha järjekordne suustajate laulupidu -- 38. Tartu Maraton. Seekord toimus vahelduse mõttes üritus jälle täies pikkuses ja hiilguses. Tegu oli tõelise laulupeoga: rajal oli üle 5000 inimese, palju välismaalasi, igasuguseid suusatajaid alates (tõelisest) Eesti peaminister Andrus Ansip-ist kuni igasuguste kukkede, karude, batman-ide ja Barak Obama-deni välja. Esikaksiku ja peaaegu terve esikümne täitnud norralased panid eestlastele ilusasti särgid püksi ja tõmbasid nokatsid silmini (esimene kodumaa mees oli alles 14-dal kohal), näidates et Norra on jälle Eesti murdmaasuusamaade tipust pisut allapoole tõuganud. Aga see selleks, tippsport k6psu eriti ei köida ning üldiselt ei ole k6ps ka eriline Eesti (või misiganes muu maa) fänn.



K6psu tulemus oli selline:


  • Eesmärk: ühtlaselt rahulikult läbi sõita, pikem põhivastupidavustrenn kirja saada.

  • Eesmärgi täitmine: enam-vähem, pulss oli ainult natuke liiga kõrge.

  • Mitmendat korda k6ps maratonil: 9

  • Aeg: 5:24:22

  • Koht: 2280

  • Koht oma vanuseklassis: 661

  • Pulss (keskm./maks.): 164/184

  • Rada: enam-vähem ok, suusajälg kohati värske lume tõttu liiga pehme ja lund vähevõitu aga siiski päris korralik põhi all, mättaid-kive-mutimullahunnikuid väljas ei olnud

  • Suusk: ikka 10 a. vana Visu Force Classic

  • Libisemine: keskpärane, kehvem värskemal lumel (vanadest nõuka-aegsetest värvilistest pulkadest kollane krundiks alla, 3 kihti SWIX-i -1 - -4 roosa määre)

  • Pidamine: väga hea, nagu naelutatud (krundiks SWIX-i roheline kuumalt, peale külmalt 6 kihti Holmenkol-i sinist -2 - -6 värske lume pidamismääret)

  • Ilm: ok, kerge miinuskraad, tuult märkimisväärselt polnud, värske lumi

  • Tunne: hea

  • Söök-jook: igas TPs PowerBar jook + midagi veel (banaan, rosinakukkel, mustikasupp, puljong või hapukurk) + üks Nutrend-i geel.

  • Sõbrad, kellele k6ps kaotas: Jan (5:04:46/1891 - esimene kord nende 9 maratoniaasta jooksul kui k6ps Jan-ile kaotas), Rainer (3:58:01/461 - siin pole midagi rääkida; mees kurtis veel, et peale Palut oli kahju hakanud et nii tore maraton nii ruttu otsa saab.), Rait (4:49:50/1534), Argo (4:52:20/1587)

  • Sõbrad, keda k6ps seekord võitis: Janno (5:34:05/2453)




Tehnika, mis aeg-ajalt võistlustel nöögib (õigemini tavaliselt on k6ps sellistel juhtudel ise midagi valesti teinud või ära unustanud), töötas seekord suurepäraselt. Siin ka väljavõte Suunto graafikutest. Vahepunktid on ametlikud TPd. Klõpsa pildile, et suuremalt näha.







Siin ka üks pilt sellest, kuidas k6ps gruppi Palu TPsse veab (autor: sportfoto.ee):






Siin on aga k6ps finishile lähenemas (Autor: Liane Unt):




Wednesday, February 11, 2009

Kuidas rähnid k6psul külas käivad


Ükskord talve alguses pani k6ps tähele, et tema maja ees olevaist vanadest tammepuudest kõige esimese alla on miskipärast paar kuusekäbi sattunud. Mida aeg edasi, seda rohkem neid sinna tekkis. Praeguseks on terve tamme alune korralike kuusekäbisid täis. No kuidas saavad tamme alla kuusekäbid kukkuda?? Seletus lihtne -- üks rähn-poiss oli sinna tamme otsa omale sepikoja teinud. Tegemist tõenäoliselt suur-kirjurähni liiki kuuluva isendiga. Toob eemalt kuusikust hea lopsaka käbi, lendab tamme otsa alati samasse kohta, pistab käbi mingisse lõhesse kinni, tuuseldab läbi, viskab alla ja lendab uut otsima (keegi kusagil väitis, et enne toovat uue, siis üritavat vana alla visata selliselt, et samal ajal uus ka alla ei kuku, aga sellist käitumist pole k6ps tähele pannud).



Eila omiku aga, kui k6ps õue astus, kostus üle terve küla vali "kjõõks kjõõks kjõõks" või midagi sellist. K6ps vahtis siis ringi ja avastas naabrimehe saare otsas suure nõgikikka e. musträhni.



Vaat selliseid tegelasi võib kohata k6psu majapidamise lähistel, lisaks söögimaja külastavatele tihastele ja puukoristajatele.

Sunday, February 8, 2009

Kuidas k6ps käis Tartu Maratoni rada katsumas


Eile käis k6ps koos Black Pole rahvaga Tartu Maratoni rada katsumas. See tähedab, et k6ps pani juba teist nädalavahetust peale kaheaastast pausi suusad alla. Plaan oli suusatamist jälle meelde tuletada, Paluni välja sõita, madalal pulsil pikem põhivastupidavustrenn kirja saada ning maratonirajaga tutvus teha.



Ilm oli sulavõitu ja rajapõhi märjavõitu ning muti- või kelleiganesmullahunnikuid oli kohati raja põhjast väljas, eriti raja algusepoole. Õhutermomeeter näitas +2 kraadi. Seega läks pidamiseks alla +2 - +10 märja lume kliister. Pidama aga hakkas see alles siis, kui k6ps rajal teisel kilomeetril seda veel teise kihi ka peale pani. Tahtis küll hoolikat tõuget saada, aga pidas. Isegi jäistes kohtades pidas, ja vaata et pareminigi kui lumisema põhjaga suusajäljes.



Libisemine seevastu polnud kiita. K6ps pidi laugjamatel laskumistel ka kõigest jõust keppidele suruma, et suusad natukenegi edasi läheksid ja keha kippus suuskades ette minema, olles harjunud, et suusad peaksid kohe järele tulema. (Olgu mainitud veel asjaolu, et k6ps hommikul sisse magas pärast eelmise õhtu kõva sauna, ja kui sõbard juba aia taga ootasid, ei jõudnud k6ps enam libisemismääret suusa alla panna :)). Õnneks paistis, et kellelgi teisel eriti paremini ka ei libise.



Aga see keppidega kõvasti surumine päädis loomulikult sellega, et k6ps ühe kepi pooleks surus umbes raja viiendal kilomeetril, enne kiiremat laskumist Hobustemäe poole. Niisiis suusatas k6ps ühe kepiga starti tagasi, sealt jooksis Otepää Hawaii Express-i poodi ja ostis uued suusakepid ning seejärel jooksis taas suusastaadionile ja startis uuesti. Uute keppidega oli tore sõita küll (need said natuke õigema pikkusega) aga sõbrad olid juba liiga kaugel ees ning k6psul polnud mõtet enam Paluni sõita -- sõbrad oleks pidanud teda seal siis päris kaua ootama, et jälle kõik koos autoga Otepääle tagasi sõita. Seega otsustas k6ps hoopis Otepää-kandis püsida, sõitis veel paar korda Hobustemäeni ja tagasi ning tegi väikese tiiru Tehvandil mingil kaugemale ulatuval ringil, kus ta aga eriti kaugele ei jõudnud sest sõbrad hakkasid juba tagasi jõudma.



Kilomeetreid kogunes selliselt u. 40-ringis, aga täpselt ei tea, sest k6psu kiirusanduri patareid said loomulikult üsna alguses kohe tühjaks. Pärast väike pesemine ja söök Tehvandi suusakeskuses ning koju tagasi. Täna k6psul jalad valutavad ka pisut. Ega see suusatamine nii lihte olegi. Aga nädala pärast on juba 38. Tartu Maraton, kus k6ps ka kirjas on, vist juba 12-ndat korda kui arvestada ka neid kordi, mil sõit on hapude lumeolude tõttu ära jäänud. Plaanis on jällegi rahulikus tempos vastu pidada ja ajast mitte eriti hoolida, sest mis sa seal ikka kihutad kui enne maratoni vaevalt paar korda suuska proovinud oled :)

Wednesday, February 4, 2009

Kuidas k6ps 2009 Winter XDreamil osales


K6ps oli varem otsustanud, et ta seekord Winter XDreamile ei lähe vaid teeb selle asemel hoopis üldkehalist ettevalmistust nädalavahetustel suuskade või käimiskeppidega, olenevalt lumeoludest. Miskipärast hakkasid võistluse lähenedes aga hoopis teistsugused tunded tekkima. Jan leidis ka kolmanda tiimiliikme, kelleks oli Reet, üks vägagi asjalik naisterahvas, ja oligi asi otsustatud. Niisiis, k6psu jaoks kolmandat korda Winter Xdreamile, jällegi segavõistkonnana.



Seekord suusad ka kaasa. Selline otsus sündis pärast mõningast olustiku ja ilmaennustuse uurimist ning arupidamist. Nimelt lubati Kurtna järvistus iga järve ääres punkte ja starti Pannjärve keskusest -- viimasest aga saab alguse ka Alutaguse suusamaratoni rada, mis nendesamade järvede vahel lookleb. Reet orgunnis igaks juhuks räätsad ka kaasa, kui tuleb pehmem ilm ja otsustame siiski mööda soid otse panna.



Võistluspäeva varahommikune ilm oli aga kõike muud kui pehme. Taevas oli selge, õhk ei liikunud, termomeeter näitas -20 kraadi !!! Ega's midagi, kihiline riietus selga, suusad kaasa ja pajehhali. Päevapeale ilm õnneks väheke pehmenes ning riietus osutus optimaalseks -- pidevalt mõõdukalt liigutades ei olnud ei külm ega palav.



Stardis jättis k6psu tiim suusad ja räätsad vahetusalasse ning startis jalgsi. Siin on näha k6psu enne starti midagi askeldamas (Autor: Tarmo Haud):






Minut enne starti kaarti haarates ja sellele esimese pilgu heites selguski, et suusk on õige asi, maratonirada ilusasti kaardil ja paljud punktid sellest mõnesaja meetri kaugusel. Jan arvas siiski, et paar stardile suhteliselt lähedast punkti, kuhu juurde pääsemiseks tuleks palju võsas ragistada, võiks jalgsi enne ära võtta. Panime siis jooksu ja ragistasime võsas ära. Osad tiimid, kes kohe alguses suuskadega starditsid, ragistasid seal võsas ka ikka suuskadega ära. Siin pildil on Jan, Reet ja k6ps veel jalgsi suundumas ühte esimestest punktidest (Autor: Tarmo Haud):






Siis aga pandi suusad alla ja mööda rada minema järgmiste järvede poole. Kiirused läksid päris suureks ja k6psul kadus orenteerumisjärg ruttu ära, Reedal aga õnnestus esimesel korralikumal laskumisel üsna valusasti kukkuda, peale mida ta edaspidised vähegi kahtlased laskumised igaks juhuks suusad käes võttis. Peab ütlema et ega k6psulgi see suusatamine kohe alguses välja ei tulnud, oli ju kõps viimati suusatanud üleelmisel talvel. Seega panigi k6ps, vaevalt stardialast välja pääsenud, esimeses kurvis kohe külili ja lõhkus kaardi. Ega seda kaarti olnudki suusatamise ajal lihtne näpus hoida, aga kuidagi sai ta mitu korda kokku voldituna pöidla ja suusakepi vahele surutud. Kogenud suusaorienteerujad kasutasid spetsiaalset rinnale kinnitatavat kaardialust.



Üldiselt möödus kogu võistlus selliselt, et vahepeal suusatati mööda rada, siis ragistati mõnisada meetrit võsas, suusad käes, siis võeti kusagilt järve äärest punkt ning anti mööda järvepinda uisusammul minna. Kõik punktid olid väga lihtsasti leitavad, sageli olid need juba kaugelt näha.



Peab aga ütlema, et lisaks sai paaril korral natuke nalja ka. Ei ole ju ükski XDream möödunud ilma vähemalt pisut nalja saamata. Esimene kord oli, kui k6psu tiim suundus võtma Vasavere veehaarde ääres olevat punkti. See oli seal küllaltki järsu nõlva all. K6ps esimesena julgelt nõlvale peale lendas, nagu ikka, aga libises selili ja pani alla järve poole, nagu ikka. Punkt sai kõigil ilusasti võetud ja kuidagimoodi neljakäpukil üles tagasi ka saadud aga selle liulaskmise käigus lõhkus k6ps oma SI-pulga randmepaela. Selle peale väänasid korraldajad tunnise ajatrahvi otsa. Uskusid küll, et tegemist oli õnnestuse ja mitte tahtliku reeglite rikkumisega, kuid reegel on reegel. Soovitasid järgmine kord käituda nii, nagu esimese otsa tiimid pidavat käituma -- SI-pael tugevalt ümber randme ja isegi teipi igaks juhuks peale, eriti külmemates oludes.



Teine vürtsikam koht oli Särgjärve suunduva jõe ületus ühel umbes 20 cm-se diameetriga raudtorul kaksiratsi istudes, suusad seljas, ja käte abil end vaikselt mööda seda toru edasi ukerdades (ja lootes-palvetades, et mõni suusk alla jõkke ei kuku ja et ise ka alla ei kuku). Too jõgi oli üsna kiire vooluga ja seetõttu jäävaba. Liiklus mööda toda toru oli ka üsna tihe - meil tuli vastassuunas saabuv tiim enne ära oodata kui saime ise liikuma hakata. Mingid sisemised rinnalihased, mis tegid tolle toru peal ukerdamisel tööd, olid ka ainsad, mis k6psul järgmisel hommikul pisut kangevõitu olid. Reet aga ei riskinud mööda toru ronimisega vaid läks üle pisut eemal mööda langenud puid, kasutades suusakeppe tugedena. Pääses kuivalt temagi.



Lisaülesandeks oli sõit "tuubiga" ehk sellise täispuhutud suure auto sisekummi taolise esemega mäest alla, teatevõistluse vormis. See tehtud, suusatati veel mõningaste jõuvarude arvelt ühte lähemasse punkti ja peale seda, juba hämaruse saabudes finishisse, ilusasti kontrollaja sees. Siin on näha, kuidas k6ps jt. finisheerivad :






Ilus üritus oli. Tunne oli hea ja tiimi koostöövaim oli tugev. Pulsiinfot ei saanud, kuna k6psu pulsivöö vajus miskipärast külmaga alla (k6ps leidis selle pärast kodus riideid vahetades kusagil altpoolt naba) ja rajal ei hakanud seda üles tagasi sikutama, selleks oleks pidanud kõik need kihid riideid maha koorima. Tulemuseks saime kirja 29 punkti 44-st ja üldarvestuses 140. koht 166-st lõpetanud tiimist, aga nagu öeldud, tulemust tegema ei mindud.



Üht asja pani k6ps tollel üritusel veel tähele: nimelt erakordselt palju oli ainult naistest koosnevaid tiime. Kui aasta-paar tagasi oli eesti seiklusspordis veel olukord säärane, et kui kellelgi õnnestus naiste tiim kokku panna ja vähemalt mingi jupp rajast läbida, siis oli poodiumikoht peaaegu kindel. Seekord aga oli rajal mõõtu võtmas tervelt 21 naistetiimi, esimene neist tulemustes aukartustärataval 16. kohal!



Tänavusest Winter XDreamist on veel kirjutanud Jan, Kaja Pino, kindlasti paljud teisedki.